Super Alko tahaks Läti piirile veel ühte poodi

Eesti maksupoliitika soodustab

Küsimuse peale, kas Super Alko plaanib tõesti rajada krundile ligipääs vaid Eesti poole pealt, vastas Ehrlich esmalt, et ta ei tea sellest midagi, ent seejärel tunnistas, et ta ei taha sellest rääkida. Ta lisas, et on valmis projektist rääkima paari kuu pärast.

Aldar OÜ juhatuse liige Riho Maurer selgitas, et krundile ei tuleks ainult Super Alko pood, vaid et arendajal on plaan sinna rajada suurem kaubanduskeskus. „Sinna tuleks suur toidupood, ehitusmaterjal ja ka meie kauplus,“ ütles ta. Maueri sõnul Super Alkol juba on Valkas üks pood, millel läheb tänu Eesti maksupoliitikale väga hästi, mistõttu ongi nad mõelnud, et tasuks ta teine pood piiri ääres avada. Midagi kindlalt aga kokku lepitud Maueri sõnul veel pole, mistõttu ei taha nad sellest ka eriti veel rääkida.

Mauer lisas, et krunt Valkas asub väga hea koha peal ja sellel on ligipääs olemas nii Läti kui ka Eesti poolelt. „Mingit probleemi ma ei näe ega pole ka kuulnud,“ ütles ta.

Mauer ütles, et on vara välja öelda, kes uut keskust ehitama hakkab. „Nii kaua, kuni pole midagi lõplikult paberil, pole eetiline nimesid nimetada,“ ütles ta. Keskus peaks valmima tõenäoliselt aasta jooksul.

Detailplaneeringu ootel

Valka linnas asuv kinnistu „Alla-Rutkuļi 16“ ostis käesoleva aasta 25. mail Urmas Sardis. Sardis on Kroonikeskus OÜ omanik, mille teiseks omanikuks on Elmo Ehrlich.

Valka linnavolikogu kiitis 31. augustil toimunud istungil heaks kinnistu „Alla-Rutkuļi 16“ kasutusotstarbe muutmise elamumaast ärimaaks ja selle detailplaneeringu algatamise. Järgmise etapina tuleb kinnistu omanikul koostada detailplaneering ja saavutada Eesti Vabariigiga kokkulepe loomaks kinnistule juurdepääsutee Eesti poolelt. Kui detailplaneering on valmis, esitatakse see Valka linnavolikogule heakskiitmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks. Pärast avalikku väljapanekut langetab Valka linnavolikogu lõpliku otsuse detailplaneeringu kinnitamise osas.

Veel ühe Super Alko poe rajamine Valka suurendaks tõenäoliselt veelgi piirikaubandust. Möödunud aastal oli rahandusministeeriumi hinnangul piirikaubanduse mõju riigieelarvele 11 miljonit eurot ja 2017. aastal prognoositakse mõjuks 22 miljonit eurot.