Eestisse investeerimise argumendid on kadunud

Viimase aja maksumuudatuste üle arutasid Äripäeva raadiosaates Magnussoni advokaadibüroo partner vandeadvokaat Elvira Tulvik ja puitmassi tootva tööstusettevõtte Estonian Celli seisukohti avas juhatuse liige Siiri Lahe. Tulviku hinnangul on varem investoreid ligi meelitanud maksukeskkonna eelised kaotatud ja selle asemel on tema sõnul süsteem, mis ei ole enam ei lihtne ega läbipaistev. Kuna tihedad maksumuudatused ja läbipaistmatus tekitavad ebakindlust, arvab Tulvik, et uusi investoreid on keeruline ligi meelitada.

Et investeeringud Eestisse tagasi tuua, tuleks Tulviku ja Lahe hinnangul vastu võetud muudatusi ühel või teisel moel korrigeerida.

Millisena näete Eesti maksukeskkonda?

Lahe: Vähe on uuritud, miks Eesti kõige suurem välisinvesteering Galvex Eestist ära koliti. Kui Estonian Celli tehast 2006. aastal avati, ütles meie omanik väga selgelt, et loogiline jätkuinvesteering väärtusahela pikendamiseks oleks paberimasin praeguse puitmassi tehase kõrval. Oleme nüüd tegutsenud 11 aastat ja kahjuks meil ei ole teist tehast kõrval.

Tulvik: Teine näide on see, kuidas ühe Eestis tegutseva rahvusvahelise pangakontserni peakontor tahtis rajada siia finantskeskust. Kui tulid jutud pangamaksust, siis see projekt tõmmati kokku ja keskus läks Vilniusesse.

Kas me oleme kaotamas investeeringuid naaberriikidele? Äkki peaks järgima teiste riikide eeskuju?

Tulvik: Me oleme neid kahjuks palju kaotanud. Meid päästab väga see, et Lätis on üldine ettevõtluskliima palju ebatervislikum kui Eestis. Korruptsiooni on rohkem, asju on seal keerulisem ajada ja Läti pankadel on ka teatud maine Lääne ettevõtjate seas. See päästab meid sellest, et paljud investeeringud läheksid Lätti. Kui Läti võtab end kätte, siis meil on probleem.

Lahe: Sellel aastal seal käivitatakse Soomes paberi ja tselluloosi valdkonnas üks miljardiinvesteering, mitmed on Soomes ja Rootsis rajamisel. Ja kui Eestis tuli sarnane ambitsioonikas projekt päevavalgele, oli tunne, et me pigem sõdime selliste investeeringute vastu, kui näeksime nende kasu. Sellised investeeringud toetaksid majanduskasvu ja neist võidaks iga Eesti elanik. 

Tulvik: Soome ja Rootsi suhtes päästavad meid nende kõrgemad tulu- ja palgamaksud. Teisest küljest on investorid Skandinaavia suhtes äraootaval seisukohal olnud juba mõned aastad, sest majanduse ülekuumenemine on silmaga nähtav. Samas on need suuremad turud, rohkemate võimalustega. Ma ei taha öelda, et meid päästab naabrite halb käekäik, aga võib-olla aasta pärast oleme tõesti olukorras, kus investeeringud tulevad meile, sest neid pole kuskile mujale suunata.

Mida me saame teha, et elukeskkond Eestis päriselt paremaks muuta?

Tulvik: Et midagi maksustada, peab maksuobjekt olemas olema ehk peavad olema ettevõtted, mis teenivad tulu. Inimesed peavad saama palka, mille pealt tulumaksu maksta. Kui töökohad ja ettevõtted kaovad, pole vahet, kui kõrged maksud on ja kui fantastiline uuenduslik maksusüsteem meil on. Arvatakse, et start-up’id päästavad meie majanduse. Nendega on see probleem, et ettevõtte maksustamise süsteem neid alguses ei huvita, sellepärast et neil ei ole kasumit esimesed 3–5 aastat. Alguses on nende kõige suurem mure palgamaksud. Väga raske on siia meelitada start-up’e, kui nad peavad palgast maksma 33 protsenti sotsiaalmaksu. Siiani ei ole näinud tõsiseltvõetavaid diskussioone selle lahendamiseks, viimaste muudatustega oleme teinud kolm sammu tagasi.

Lahe: Ootused on lihtsad. Meiesuuruse energiatarbimisega ettevõte maksab siin Eestis igal aastal 4–6 miljonit eurot rohkem võrreldes sellega, kui seesama ettevõte oleks asutatud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias. Seetõttu on nendes riikides oluliselt rohkem majanduskasvu toetavat energiaintensiivset tööstust. Energiamaksud peaksid olema oluliselt väiksemad kui nad on praegu, et siin saaks energiaintensiivne tööstus kasvada. 

Tulvik: Näiteks bitcoini kaevandamine võtab ka üksjagu elektrit. Nii et elektriaktsiis ja sellega seotud kulude mõju on palju laiem, kui mõni suurfirma.  

Kasumi maksumäära oleks võinud tõmmata alla 15 protsendi peale – jääks lihtne, läbipaistev süsteem, investor ära ei läheks. Pigem tuleks juurde, sellepärast et määr on naabritest madalam. Samuti me peame sotsiaalkindlustuse paindlikumaks tegema. Peame ka mõtlema, kuidas start-up'ide teadus- ja arendustegevust maksunduslikult soodustada, et nad tahaksid siia tulla ja jääda koos oma hiljem tekkivate kasumitega.

Mis veel peale maksusüsteemi muudatuse võiks tuua investoreid Eestile lähemale?

Tulvik: Meil on väga tervislik ettevõtluskeskkond, me ei pea kunagi kurtma korruptsiooni üle. Meil on hea kiire e-riik. E-residentsuse programm on geniaalne, kui me pangaprobleemist saame läbi murda. See on kõik väga hea, need on suurepärased asjad, neid ei tohiks ära rikkuda sellega, et tegutsemine kui selline on kalliks ja keeruliseks läinud.

Eestil on üks suur eelis, mida me oleme siiamaani paljudes valdkondades suutnud väga hästi ära kasutada. Meil on hästi väike, kompaktne riik, kus kaugus parlamendi, ministeeriumite ja tavakodanike vahel on väga väike. See on suurepärane, sest see tekitab mugava, sooja keskkonna ja kliima, kus kõik osapooled saaksid omavahel asju väga lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt läbi rääkida. Seda tahaks rohkem näha ka majanduses ja maksunduses. Mind üllatab, et maksupoliitika on viimasel ajal ühesuunaline, ja see ei ole see, kuidas süsteem peaks toimima.