Uued reeglid võivad Eesti trahvist päästa

Nimelt kirjutas Äripäev märtsi kaaneloos „Eestit ähvardab Euroopast uus trahv“, et Eesti pidanuks läinud aasta aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi, kuid need viibivad üle ootuste kaua ning tekitavad turul palju segadust seaduste tõlgendamisel. Näiteks tõi TGS Baltic büroo advokaat Kristina Laarmaa, et juba aasta aega tuleb arvestada direktiividega, kuid kõik hankijad ja pakkujad ei pruugi seda teada. Nii tuleks anda heastamisvõimalus pakkujatele, kellel on maksuvõlg või kriminaalkaristus.

Lisaks segadusele tuli Euroopa Komisjonilt sellega seoses kaks etteheitvat kirja ja püsis oht, et peagi võib komisjon võtta ette ka kohtutee. Euroopa Kohus võis Eestit venitamise eest trahvida rohkem kui 300 000 euroga. Eestiga samas paadis on Belgia, Hispaania, Leedu, Luksemburg, Austria, Portugal, Soome ja Rootsi. 

Täna aga võeti seadus lõpuks riigikogus vastu.

 

Mis muutub?

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi sõnul kaasneb uue seadusega hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks. „Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama,“ ütles asekantsler Uukkivi.

Olulise muudatusena annab uus seadus hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.  

Seadus laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh lisandub hankijate poolt kaua oodatud võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid. Paralleelselt kõrvaldamise aluste  lisandumisega võetakse kasutusele heastamise instrument st ettevõtjale antakse võimalus  tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise aluse olemasolust.

Lisandub uus hankemenetluse liik ? innovatsioonipartnerlus, mida hankija saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks.  

Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele 2018. aasta sügiseks. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega. Infotehnoloogilised võimalused nõuete täitmiseks pakub riigihangete register, mille uuendamiseks on rahandusministeerium algatanud uue arendusprojekti, eesmärgiga toetada nii hankijaid kui pakkujaid täielikule e-riigihangetele üleminekul. „Soovime tagada, et nii riigisiseste kui rahvusvaheliste hangete korraldus oleks sujuv ning parimate tehniliste võimalustega. Võimalikult töökindla ja kasutajasõbraliku registri loomiseks kaasame arendusprotsessi pidevalt ka pakkujate ja hankijate esindajad, et täielikult e-hangetele üleminek oleks võimalikult mugav,“ ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Teenuste- ja ehitustööde kontsessioonide andmise regulatsioon ühtlustub ja muutub paindlikumaks. 

Lisaks eelnevalt nimetatule muudetakse seadusega veel riigihangete piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.

Uus riigihangete seadus jõustub 1. septembril 2017, välja arvatud mõned sätted, mis jõustuvad hiljem. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda riigikogu kodulehel.