Maksuamet kasvatab kohtulahingutes võiduskoori

Lehise sõnul on iseenesest hea, kui maksuamet liialt suuri riske ei võta, kuid see võib samas anda vale signaali. „Kui näiteks panditulumaksuga seoses on maksuametile ette heidetud, et nad ei julge nii-öelda minna ja lammutada, siis võib see tagasilöök olla. Mingi hetk me ise süüdistasime vastupidi, kui Sylvesteri vaidlused olid, et mindi väga suurt riski võtma. Kui nüüd teise äärmusesse minna, siis see võib lihtsalt vale signaali anda.“

OÜ-tamisega suurem selgus

Üheks kohtuskäimise vähenemise põhjuseks pakuvad maksueksperdid nii-öelda OÜ-tamises suurema selguse saabumist. Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lehis ütles, et see võib olla näide sellest, et asjad on selgeks vaieldud ja on rohkem olukordi, kus maksumaksjal ei ole mõtet kohtusse minna, sest on teada, et sama protsess on varem maksuameti võiduga lõppenud. Siis saab loota vaid sellele, et kaasus on kuidagi eriline või teistmoodi, mis vajaks uut lähenemist. „Selliseid standardolukordi on juurde tulnud, kus on riigikohtu lahend ees ja mustrid paigas,“ sõnas Lehis.

Maksuekspert Ranno Tingas ütles, et viimaste aastate kõige olulisemaks pretsedendiks ongi jäänud just „OÜ-tamise“ kohtulahendid aastast 2015. Tema sõnul on maksuamet niinimetatud OÜ-tamise juhtumite puhul survestanud tulevikus käitumise muutmist ja jätnud mineviku rahule. Seega ei ole tekkinud selles küsimuses plahvatuslikult uusi vaidlusi.

Tingase sõnul loobutakse sageli vaidlemisest, kui summad on väikesed või teemad ebaolulised. Samuti on muutumas ka ärikeskkond, kus rohkem hinnatakse nõustamist tuleviku teemal, selle asemel et mineviku probleemidega tegeleda. Ta ütles, et siiski on jätkuvalt vaidlusi nii ettevõtlusega seotud kulude kui fiktiivsete arvetega.

„Kindlasti on kõikide maksude teemal ebaselgeid küsimusi, kus tuleb seisukohad kohtus selgeks vaielda. Olulisemad seaduste muudatused nullivad ära varasemad pretsedendid ja seega maksuvaidlused otsa ei saa,“ rääkis Tingas ja lisas, et samas on ka seadusandja mõningaid vaieldavaid küsimusi seadustes reguleerinud ja niiviisi õigusselgust parandanud.

Käibemaks: suvila vs majutusasutus

Lehis märkis, et käibemaksu alal on õpetlikumad lahendid näiteks kinnisvara ja suvitusmajade soetamisel maksu määramine juhul, kui projekti järgi ei ole võimalik aru saada, kas seda kasutatakse isiklikuks elamiseks või ärieesmärgil. „Lõplik tõde selgub siis, kui turistid seal sees on. Aga maksuametilt küsitakse käibemaksu tagasi juba siis, kui maja alles projekteeritakse või ehitatakse.“ Sama on ka korteritega, mida kasutatakse büroo või majutusasutusena.