Riigihangete seaduse eelnõu kukkus läbi

Riigikogus uue seaduse menetlust juhtiv reformierakondlane Deniss Boroditš tunnistas enne eelnõu kolmandat lugemist, et kiirustamise tõttu on osa muudatustest nõrgad. Lugemisel pooldas eelnõu 49 saadikut, eelnõu vastuvõtmisest jäi puudu kaks häält, kuigi Boroditš oli enne istungit eelnõu vastuvõtmises kindel.

„Alltöövõtjate regulatsioon, mis tuli viimasel hetkel, ei ole võib-olla piisavalt läbimõeldud. Pole ka piisavalt kaasamist toimunud, nii et ka meie näeme siin probleemi. Ka rahandusministeerium ei oska öelda, kuidas see päriselus hakkab välja nägema. Vähemalt õnnestus meil pikk üleminekuperiood paika panna,“ rääkis Boroditš ja täpsustas, et üleminekuaeg kestab 2019. aasta jaanuarini. „Juhul kui näeme, et on puudusi, tuleb see seadus kiiremas korras ära muuta.“

IRLi liige Aivar Kokk sõnas istungil vastuseks, et sarnased nõuded aitavad ära hoida probleeme, nagu on esinenud näiteks Facio Ehitusega.

Ka alltöövõtu regulatsioonist rääkides nõustus Boroditš Peeduga. „Suurendatakse bürokraatiat, kuigi eelnõu eesmärk peaks olema teha menetlus kiiremaks, läbipaistvamaks ja vähem bürokraatlikuks,“ lausus ta. „Eesmärk on üllas, sest me kõik teame kurikuulsaid näiteid, kus peatöövõtja jätab alltöövõtjale maksmata. Selles, kuidas seda lahendama peab ja kas lahendus, mis praegu seadusesse jäi, annab tulemusi, ollakse eriarvamusel.“

Küll aga ei ole Boroditš samal meelel Peedu kriitikaga, et piirmäärade tõstmine vähendab läbipaistvust. Asjade ja teenuste puhul kerkib lihthanke piirmäär 20 000 eurolt 30 000 eurole ning langetatakse ehitustööde riigihanke piirmäära 300 000 eurolt 150 000 eurole.

Kui lihthankemenetluse piirmäär tõuseb 30 000 eurole, siis hankijate ja pakkujate koormus Peedu sõnul väheneb, aga kaduda võib ülevaade 30 000 eurost allapoole jäävatest ostudest, mis vähendab läbipaistvust.