Prügisõda Tallinnas: Ragn-Sells annab Sarapuule vastulöögi

„Minu hinnangul on Ragn-Sellsi taotlus pigem mugav ettekääne, et õigustada Tallinnas monopoolse jäämtekäitlusettevõtte loomist ja ka meedias kajastust leidnud Sarapuu võimalikke isiklikke ärihuvisid,“ leiab Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Mida Ragn-Sellsi taotles?

Kui Tallinnas maksab 240liitrise konteineri tühjendamine 2,15 eurot, siis Ragn-Sells esitas linnale taotluse tõsta ühe tühjenduse hinda 35 eurosendi võrra. Uueks hinnaks tarbijale oleks kujunenud 2,50 eurot selgitas Vääna. „Toon teisegi näite - pealinna korteriühistute seas on kõige populaarsem konteiner 800liitrine, mille ühe tühjenduse hinnaks on 4,50 eurot. Ragn-Sellsi hinnataotlus nägi ette 40 eurosendi suurust tõusu ehk lõpphind tarnijale oleks kujunenud 4,90 eurot ühe tühjenduse eest,“ rääkis Vääna. „Vastupidi Tallinna linnajuhtide väidetele räägime sentidest, mitte kahekordsest hinnatõusust. Tahan välja tuua fakti, et tegelikkuses on Tallinna linn läbi Jäätmekeskuse võtmas nii suurt vahendustasu, et tarbijale ei olekski üldse vaja hinda tõsta.“

Tühjenduse hinnatõusu tarbijatele saaks vältida

Tallinna jäätmekäitlushanke eripära on Vääna sõnul selles, et riigihankes selgunud jäätmeveo hinnad ei kehti mitte lõpptarbijale, vaid linnale kuuluvale Jäätmekeskusele, mis otsustuskorras määrab hankes saadud odavaimale hinnale juurde oma kasumi ja alles seejärel esitatakse arve elanikule.

Ta toob näite, kus 240-liitrise konteiteri tühjendus- ja käitluskulud moodustavad kokku 1,26 eurot, samas küsib Tallinna Jäätmekeskus tarbijatelt 2,15 eurot. Vääna loetleb, mida ühe tühjenduse eest küsitav 1,26 eurot sisaldab: autode ostmise kulu, kütusekulu, autojuhtide palgad, jäätmete käitlemine jm tegevuskulud, mis on vajalikud klientide teenindamiseks. „Tallinn lisab omalt poolt sellele hinnale 71% ja esitab arve tarbijale,“ jätkas Vääna. „Tallinn selgitab nii suure juurdehindluse vajadust oma administratiivkulude katmise vajadusega. Kui mingis ulatuses on administratiivkulud on selgitatavad, siis tahaksin ikkagi teada, millist teenust saab tarbija linnalt selle summa eest. Tavapäraselt loetakse ettevõtluses normaalseks tasemeks kogu administratiivkulude katmiseks 15% hinnalisa.“

Vääna sõnul on Tallinn juba riigihanke järel lisanud iga konteineri hinnale nii suure omapoolse kasumi, et ka Ragn-Sellsi hinnataotluse rahuldamise järel ei oleks olnud mingit vajadust lõpptarbijale hinda tõsta.

Tegelikud põhjused mujal

Hinnatõusu taotluse tagasilükkamise põhjusi on enam kui üks, kuid Vääna sõnul erinevad need tegelikult sellest, mida Arvo Sarapuu on välja öelnud. „Esiteks oleme viimastel nädalatel meediast teada saanud abilinnapea Arvo Sarapuu isiklikest ambitsioonidest Tallinna jäätmekäitluses. Täna on Tallinnas jäätmeveoga kaetud 9 piirkonnast 4 võitnud just Sarapuuga seostatud prügifirma Baltic Waste Management (BWM),“ avaldab Vääna. „Teiseks on Tallinna linn välja öelnud, et neil omakorda on plaan luua linnale kuuluv ja pealinna jäätmekäitlusturul täiuslikku monopoli tekitav ettevõte. Siit alates ei ole tarbijal mingisugust valikuvabadust teenusepakkuja leidmisel ega ka kaitset halva teenuse vastu võitlemisel, sest turul tegutseb monopol. Usun, et Ragn-Sells oli selle plaani teostumisel takistuseks ja meie hinnataotluse rahuldamata jätmise tagamaad on peidus just siin,“ avaldab Vääna ja lisab, et oma kliente jääb Ragn-Sells ka edaspidi teenindama.