SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas 21. märtsi koosolekul toetada riigi kohustuste täitmiseks olulisi keskkonnaprojekte kokku 7 222 903 miljoni euroga, teatas KIK.
Esimest hooldusraiet vajav mets enne töid.
  • Esimest hooldusraiet vajav mets enne töid.
  • Foto: Julia-Maria Linna
1,6 miljoni euroga toetatakse erametsaomanike ja erametsanduse ühistegevust, sest KIKi soov on aidata kaasa sellele, et metsaomanikud kuuluksid metsaühistutesse, ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants. "Ühistegevuse kaudu leiab paremaid lahendusi erametsaomaniku ees seisvatele probleemidele ning selle kaudu saab metsaomanik ka endale vajalikke teadmisi,“ selgitas ta. 
390 000 euro eest puhastatakse naftajäätmeid Koolme maaüksusel, 500 000 eurot suunatakse kaitsealuste loomade tekitatud kahjude kompenseerimiseks, 136 000 euroga toetatakse angerja asustamist meie siseveekogudesse. Rahastamise otsuse sai 1 miljoni euro ulatuses loodushoiutööde toetamine 2017. ja 2018. aastal. Samuti rahastatakse mitmesugused uuringud ja arendustegevusi, mis on seotud keskkonna parandamise vajaduse ning rahvusvaheliste kohustustega.
Lisaks juba tehtud otsusele ootab sellel aastal jagamist veel 15 miljonit eurot avatud vooru kaudu, nende otsusteni jõutakse mai lõpuks. Avatud taotlusvooru laekus 845 taotlust kokku 35 186 899 euro ulatuses.
KIKi raha väheneb
KIKile keskkonnatasude seaduse alusel laekuv raha (keskkonnaprogramm) on märkimisväärselt vähenenud. 2012. aastal oli see 35,8 miljonit eurot, 2013. aastal 36,7 miljonit, 2014. aastal 38,3 miljonit, 2015. aastal 35,1 miljonit, 2016. aastal 30,8 miljonit ning 2017. aastal vaid 25,6 miljonit eurot (prognoos). Selle tingib eelkõige nö põlevkivitööstuse päästepakett, mille valitsus 2016. aasta kevadel vastu võttis ning mille alusel külmutatakse sektori ressursitasud.
Seoses keskkonnaprogrammi rahade vähenemisega otsustas KIKi nõukogu korraldada 2016. aastal senise 2-3 taotlusvooru asemel ühe taotlusvooru. Ka 2017. aastal avati üks taotlusvoor ning toetust sai taotleda vaid osaliselt ning mitte kõikides seni rahastatud valdkondades.
Samuti on vähenenud KIKi kaudu suunatavad Euroopa Liidu struktuurivahendite summad. Perioodil 2007-2013 oli toetusraha 730 miljonit eurot, käimasoleval perioodil 2014-2020 on seda ca 150 miljonit eurot vähem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele