Eesti turunduses intelligentset naisklienti ei eksisteeri

Saare peab end turundajatele heaks sihtmärgiks ja ütleb: „Ma olen selline gatekeeper (väravavalvur – toim), kes ei lase kontakte läbi. Mul on ligipääs tuhandetele naistele, kellel on raha ja kes rahast mõtlevad, ja kõik tahaksid neile väga turundada.“ Samas kui turundajad ei taba ära, et need inimesed mõtlevad hoopis suuremalt, näiteks globaalsete murekohtade peale, ja tahavad maailma mõjutada, sest neil on selleks piisavalt rahalisi vahendeid.

Toode peab olema praktiline

Saare soovitas pakutud toodete või teenuste puhul esmalt mõelda sellele, kas need aitavad vähendada igapäevaseid muresid, et inimene saaks keskenduda sellele, mis on tegelikult oluline.

„On kaks ostuargumenti: kas toode või teenus säästab aega või säästab raha,“ ütles Saare ja selgitas, et USAs on kindlalt kanda kinnitanud uue trendi gamification ehk mängustamine, mis teeb äppide kaudu inimeste elu lihtsamaks. Näiteks on USAs loodud rakendus, mis ümardab ostu lähima dollarini ja ostust nii-öelda üle jäänud sendid lähevad säästukontole.

Investeerimine ei oleks popp, kui inimestel poleks rahalisi ülejääke

„Selle säästmise ja investeerimise buumiga ma saan aru küll, et turundajatele tundub, et issand kui õudne, inimesed koguvad kõik raha kokku ja siis neil on virn raha, mida nad mitte kunagi ära ei kuluta,“ rääkis Saare.

Samas põhjus, miks säästmine ja investeerimine inimesi nõnda kõnetab, on seotud finantsilise vabadusega. „Eks inimesed koguvad raha ikka selleks, et see üks hetk ära kulutada, aga senimaani ollakse lihtsalt valivamad ja vaadatakse, kas see euro, kümme eurot või sada eurot on ikka kulutamist väärt.“

Järjest suurenev huvi investeerimise ja säästmise vastu on Saare sõnul tingitud ka tõigast, et inimestel on raha, mida säästa. „Kui kõik konstateeriksid fakti, et meil pole raha, siis ei oleks ka inimesi, kes käiksid koolitustel, et õppida, kuidas seda raha investeerida.“