Soome lahe alune aluskivim on suhteliselt ühtlane graniidi ja gneissi kiht. See on tugev, aga soomlastel on sellega töötamise kogemus olemas. Näiteks toob Helsingisse vett 120 kilomeetri pikkune tunnel, mis on rajatud samasugusesse kivimisse. Taoline kivimikiht jätkub kuni Tallinnani, kuigi see laskub Soome poolt vaadates järjest sügavamale ja ulatub Eesti all sügavamale kui 120 meetrit.
Mõni väljakutse Tallinna lähedal
Tallinna lähedal tuleb tunneliehitajatel aru pidada. Tugeva aluskivimi peal on pehme liivakivi, mis laseb vett läbi.Tallinnas tuleb vastu maapinnale ulatuv sinisavikiht, millesse tunneli rajamine on kerge ja see ei lase ka vett läbi. Samasuguse sinisavi sisse on rajatud näiteks Peterburi metroo.
Kõige suurem väljakutse on liiva ja rusuga täidetud orud merepõhjas, mida tuleb ette lahe keskel ja Tallinna lähedal. Orgude all olevat aluskivimit tuleb hoolikalt uurida, kohati peab tunnel paiknema ilmselt kuni 200 meetri sügavusel.
Ehitus kulgeks aeglaselt, kui töö käiks ainult mõlemast otsast. Norralaste tunneliehitussaavutuste põhjal võiks selle aga valmis ehitada teoreetiliselt ka viie aastaga. Selleks oleks vaja puurimistöid teha korraga mitmest kohast, lisaks algusele ja lõpule ka kahelt teekonnale ehitatavast tehissaarest.
Kui kuus puurimisüksust saaks hakkama näiteks kümne meetriga päevas, valmiks aastaga paarkümmend kilomeetrit tunnelit.
Lõhkamisega ehitamine võtaks 15 aastat
Sellise tunneli ehitusmasinad on erilised ja kallid. „Üks tunnelipuurimismasin maksab kümneid miljoneid eurosid ja need pole ka kohe valmis. Traditsioonilisel viisil lõhkamistega ehitades valmiks tunnel umbes 15 aastaga,“ ütles Helsingi geotehnilise osakonna juht Ilkka Vähäaho.
Ehitusfirma Sweco juht Juho Siipo ütles, et kõigepealt tuleb arvutada, kui palju kumbki ehitusviis võtab aega kuludega võrreldes. Tunnelipuurimismasin on küll kallis, aga selle järel pole vaja enam väljapuuritud materjali tunnelist eemaldada.
Talsinki tunnelit võiks võrrelda näiteks Alpide all kulgeva Gotthardi 57kilomeetrise raudteetunneliga. Selle ehitus kestis 17 aastat ja maksma läks see 11 miljardit eurot. Talsinki tunneli hinnaks on pakutud 9-13 miljardit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.