Prahtimislepingud kõigutasid Tallinki paati

Lisaks tõi 63 000 Tallinki aktsiat omav riigikogu liige Aivar Sõerd välja, et ka kontserni kulumieelne kasum (EBITDA) jäi analüütikute ootustele alla. „Swedbank prognoosis selleks 160 miljonit eurot, kuid tuli 149,5 miljonit eurot,“ märkis ta. „Ilmselt korrigeeritakse ka selle tulemusena Tallinki hinnasihti 1,15 euro tasemelt veidi allapoole,“ arvas Sõerd, lisades et ka Tallinki makstav kolmesendine dividend aktsia kohta jääb tema ootuste alumisse otsa.

Ka LHV vanemanalüütik Joonas Joosti sõnul oodanuks ta kulumieelse kasumi paranemist. „Tallinki tulude pool jäi oodatust pisut madalamaks ning kulude pool kujunes kõrgemaks,“ selgitas ta. Joost lisas, et LHV jaoks oli dividendiettepaneku suurus ootuspärane. Samuti ei erinenud LHV ootustest väga palju ka neljanda kvartali puhaskasum. „Meie prognoosisime selleks küll 3,8 miljonit eurot, kuid tuli 3,5 miljonit eurot,“ märkis Joost.

Prahtimistulud asendusid kuludega

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul põhjustas 2016. aasta tublisti väiksema puhaskasumi ühekordsete prahtimistulude asendumine kuludega. Seda kinnitab ka Tallinki börsiteade.

„Eelmisel majandusaastal muutus kontserni tulude struktuur – kruiisilaeva Silja Europa prahileping lõppes veebruaris ning prahitulude vähenemine oli oodatav,“ ütles Tallinki Finantsjuht Veiko Haavapuu börsiteate vahendusel. „Täiendavalt lisandusid kontserni kuludele 2016. majandusaastal aasta lõpus müüdud ja uue kiirlaeva Megastar valmimiseni kiirlaeva Superstar tagasi prahtimisega seotud kulud,“ lisas Haavapuu.

Laevade prahtimisest saadav käive vähenes Tallinkil möödunud aastal 28 miljoni euro võrra ja oli 25,5 miljonit eurot. „Laevade prahtimise ja liinide veovõimsuse muutuste tõttu vähenes kontserni kasulikkus,“ viitas Haavapuu sellele, et Tallinki restoranide ja poodide müügitulu kasvas 20,9 miljoni euro võrra, 521,5 miljoni euroni.

Leidus ka positiivset

Kui aasta majandusnäitajad investoritele liigseks rõõmustamiseks põhjust ei anna, siis viimase kvartali tulemustes leidub nii mõndagi positiivset. „Neljas kvartal oli selgelt parem kui aasta tagasi, sest 1,3 miljoni euro suurusest puhaskahjumist jõuti 3,5 miljoni euro suurusesse puhaskasumisse,“ oli Kivimägi optimistlik.