Ettevõtted laenavad järjest rohkem Eestist

Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine. Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.?2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%?6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.

Majapidamised hoiavad rohkem kokku