Henry Kallas lubab minna riigikohtusse

Ta märkis, et Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistus langes suuremas osas ära, mis teisisõnu tähendab, et riik ei ole saanud kahju laekumata maksusummast, kuna kinnisvara soetamisega seotud käibemaksu osa oli tasutud juba enne menetluse algust. “Vaidlus on selles, millisel ajahetkel tulnuks käibemaks tasuda ja kas valitud arvestusmeetod oli lubatav,” märkis Kallas.

Kohtuotsusega enda sõnul põgusalt tutvunud Kallas ütles, et kohtuotsus andis 80% maksusummade ulatuses õigeksmõistva otsuse, ülejäänud osas on "etteheidetav negatiivne fiskaalne tagajärg likvideeritud enne menetluse algust".

Õigusabikulusid kümnete tuhandete eurode eest

“Maksuhalduri ja prokuratuuri seisukoht lubatava maksuõigusliku käitumise osas sisendkäibemaksu mahaarvamisel ja hilisemal korrigeerimisel on olnud vastuoluline ja ajas muutuv. Seetõttu on asjakohane märkida juba kaitsja Jaak Siimu poolt varasemalt öeldut, et kriminaalmenetlus peaks olema viimane ja äärmuslik abinõu millega ühiskondlikke suhteid korrastada. Maksuõigusliku praktika loomine peaks jääma haldusmenetlusse. Seda proovisime ka konkreetses menetluses prokurörile selgitada, kuid viimane on võtnud jäiga positsiooni, soovides pretsedenti luua just nimetatud kohtuasjas,” teatas Kallas.

“Ringkonnakohtu otsuse valguses on see kaasa toonud kõigele muule ka tarbetu finantskahju õigusabikuludega, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse ja millest osaliselt hüvitati ligemale 25 000 eurot,” lisas ta.

Kallase ja tema kaitsjate hinnangul on sisendkäibemaksu osas toimunud mahaarvamine ja hilisem korrigeerimine kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga käibemaksudirektiivi tõlgendamisel. 

Vastuolulised jälitustoimingud

“Tervitatav on kohtu seisukoht jälitustoimingute lubatavuse küsimuses – kohus leidis, et need ei ole välja antud seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid järgides,” ütles ta.

“Teisisõnu oli juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus väljastanud valimatult põhjendamatuid lubasid jälitustoiminguteks ja sellega algust teinud lausa kaks päeva peale esmase menetluse alustamist, ilma et ühtki teist menetlustaktikalist viisi oleks kaalutud, veel vähem praktiseeritud.” Kallase hinnangul ei mõjutanud jälitustoimingud kohtuotsust sisuliselt, kuid kohtu seisukoht aitab eelkõige ühtlustada ja kinnistada kohtupraktikat ning seeläbi muuta vastavaid menetlustoimingud läbipaistvamaks, võttes võimaluse teha põhjendamatult ja ebaseaduslikult massilisi jälitustoiminguid. “Põhjendamatute jälitustoimingutega tekitatakse ühiskonnas ühelt poolt tunnet hirmuvalitsusest ja teiselt poolt toob see endaga kaasa enesetsensuuri,” leidis ta.

Kallas märkis, et ka ühes hiljutises Euroopa Kohtu otsuses on taunitud mobiilside andmete (sideseansid, asukoht jms) lauskogumist ja vastava teabe talletamist aastateks ning võimaldamist menetlejal vahetu ja kohtuliku kontrollita otsest ligipääsu vastavale teabele läbi üksikpäringute.

Sellest järeldub Kallase sõnul, et Eesti õigus on käesoleval hetkel vastuolus Euroopa Kohtu esile toodud printsiipidega. “Perekonna- ja eraelu kaitse, õigus sõnumisaladusele, kodu puutumatus, õigus enesemääramisele on ettenähtud ulatuses tagamata.”

“Menetluses on veel selliseid kohti mis vajaksid kõrgema kohtu hinnangut õigusselguse ja –kindluse huvides ning vastavat asjaolu saab kujundada vaid riigikohus oma lahendiga ning ka sellel põhjusel esitame ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni,” teatas Kallas.