Hanschmidt ootab Vene sanktsioonide kaotamist

Ka ABB Eesti juht Bo Henriksson soovitab Eesti majandust vaadata laiemas kontekstis. „Maailmamajandus on pikemat aega stagnatsioonis ja erilisi kasvuväljavaateid ei paista,“ tõdeb ta ja ruttab välja tooma positiivset: nimelt ka väga suuri kriise ei paista. „2017. aasta tõotab seniste tendentside jätkumist. Maailma majandust mõjutavad geopoliitilised pinged ja poliitiline ebakindlus eri paigus, aga ka naftahinnad, finantsturu volatiilsus ja tehnoloogia kiire areng, Euroopas kindlasti ka põgenikeprobleemid.“ Eestis lisaks veel tööjõu puudus ja veel kord juba nimetatud rasked suhted Venemaaga.

„Muidugi, meil pole pääsu Venemaast,“ nendib ka ajaloolane David Vseviov. Tema soovitab aga tähelepanu hoida ka USA välispoliitikal, mis „arvestades vastvalitud presidendi retoorikat võib väga paljuski lähtuda USA pragmaatilistest majandushuvidest“. See aga tähendab tema sõnul omakorda, et tuleks jälgida Hiina reaktsioone.

Kolumnist Kaire Uusen ei usu, et alanud aasta suuri otsustavaid muutusi tooks, sest 2016. aasta pöördelisi sündmusi on raske üle lüüa.  „Isegi kui tuleb suur löök, ei mõju see 2016 sündmuste taustal enam nii tugeva või hirmutavana,“ arvab ta. „2017 tuleb kohandumise aasta, elatakse 2016. aasta muutuste järeltuules, kus on palju segast, aga samas suuri muutusi veel ei tajuta ja nn mõjusid veel otseselt tunda saa.“ Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski seevastu leiab, et ennustamatus pole kunagi olnud nii suur praegu. „Kindel on 2017. aasta kohta üksnes see, et mitte miski pole kindel,“ kirjutab ta oma kolumnis.

Tee, mida oskad, ja ära muretse

„Mina olen ikka lähtunud sellest vanast mõttetarkusest, et tegeleda tuleb asjadega, mida sina suudad mõjutada, ja mitte muretseda nende asjade pärast, mida sa ei saa muuta,“ mõtiskleb OEG suuromanik Armin Karu tulevikku vaadates.

Kui liiga palju muretseda, siis on raske elada, teab Karu. „Tuleb teha kõik endast olenev, et endal, oma firmal ja perel kõik hästi läheks. Kui kõik seda teevad, küll meil siis lähebki hästi.“

Karu näeb ette, et lõppenud aasta keerulised tendentsid jätkuvad ka alanud aastal. „Eks igaüks peab ise aru saama, kuidas enda riske maandada,“ arutleb ta. Mis avitaks? “Pered ja kogu ühiskond peaks muutuma ühtsemaks. Kodurahuga on võimalik keerulisi aegu lihtsamini üle elada.“ Karu meelest võiksime läbi mõelda ja kokku leppida, mida me õigupoolest tahame: kas majanduskasvu iga hinnaga või seda, et Eesti oleks maa, kus kõik sooviksid elada, töötada ning siia tulla. Soomesse ja Rootsi ju tahetakse minna, kuigi seal pole kliima meie omast suurt parem. Teed nende eesmärkide saavutamiseks on arusaadavasti erinevad.

Karu tahab loota, et poliitikutel jätkub julgust ja mõistust teha seda, mis on õige ja Eestile vajalik, mitte ainult seda, mis valimistel hääli toob. „Rohkem riigimehelikkust on vaja,“ sõnab ta. „Loodan väga, et poliitikasse tuleb tagasi missioonitundega poliitikuid, kes üksnes häältesaagi pärast ei värise.“