Täispikkuses: umbusaldusavaldus peaminister Rõivasele

Kobareelnõuga räpakalt tõstetud aktsiisid on olnud väga halb vahend valimislubaduste lunastamiseks, sest sellega on haavatud Eesti konkurentsivõimet naaberriikidega võrreldes.

Sotsiaalmaksu ravikindlustusosa poole protsendiline langetamine olukorras, kus Eesti Haigekassa vajab lisavahendeid, annab kinnitust, et valitsus ei ole võimeline algatama vajalikke samme Eesti sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selle asemel, et tunnistada tõsiseid probleeme haigekassas ja pensionisüsteemi rahastamises, peidetakse pea liiva alla ning eitatakse muresid.

Valitsuse haldusreform, mille teostamiseks loodi lausa eraldi ministrikoht, on taandunud omavalitsuste sunduslikuks liitmiseks, mis ei muuda midagi omavalitsuste sisulises toimimises. Lahendamata on ka kiirkorras vastu võetud haldusterritoriaalse reformiga kaasnenud omavalitsuste ülesannete ja tulubaasi küsimused. Valitsus pole endiselt saavutanud kokkulepet lubatud valdkonnaseaduste muutmise osas. Sellega venitamine paneb surve alla kõik Eesti omavalitsused, kes peavad läbirääkimisi omavalitsuste vabatahtliku liitumise osas.

Valitsuse tegevusetus on pannud ka riigikogu olukorda, kus enne omavalitsuste vabatahtliku liitumise etapi lõppu pole võimalik anda garantiisid tulevase rahastuse ega ka ülesannete jaotuse osas. Seega pole omavalitsuste sisulises toimimises vähematki läbimurret. Omavalitsuste iseseisvuse ja finantsautonoomia suurendamise asemel liigub valitsus täiendava tsentraliseerimise suunas.

Taavi Rõivas peaministrina jätkab mittepoliitiliste ametite poliitilist mehitamist ning eirab jätkuvalt õiguskantsleri üleskutset järgida riigiettevõtete nõukogudes võimude lahususe põhimõtet ning kutsuda nõukogudest tagasi reformierakondlastest riigikogu liikmed.

Taavi Rõivas eiras Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonide juhtide ettepanekut korraldada pikalt toppama jäänud Eesti esindaja määramiseks EL Kontrollikotta avalik konkurss. Taavi Rõivasel puudus huvi kompromisskandidaadi leidmiseks läbipaistva konkursiga ja riigi usaldusväärsust kõigutava venitamiseta. Alles 10. oktoobril 2016. aastal otsustas Vabariigi Valitsus erakorraliselt telefoni teel peetud kabinetiistungil esitada ilma veenvate põhjendusteta Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas endise ministri Juhan Partsi. Vastuoluline otsus tekitas Eesti ühiskonnas laialdast pahameelt. Taavi Rõivas pole peaministrina soovinud ega suutnud lahendada riigiettevõtete juhtimise põhiprobleemi, milleks on ülemäärane politiseeritus ja vastutuse hajusus. 

Taavi Rõivase juhitud valitsuskabinetis poliitilise otsusena langetatud mandri ja suursaarte vahelise praamihanke läbiviimine on halvendanud teenuse taset ning kogu protsessist võib välja kooruda Eesti lähiajaloo suurim korruptsioonijuhtum. Tegemist on hankega, mille raames on tehtud miljonitesse eurodesse ulatuvaid valeotsuseid ning mille otseseks kannatajaks on Eesti inimesed. Valitsuse kahjulike otsuste eest peab vastutuse võtma peaminister Taavi Rõivas. 

Taavi Rõivase juhtimisel ei ole valitsus astunud samme poliitilise konkurentsi elavdamiseks, selle asemel liigub valitsus täiendava tsentraliseerimise suunas. Üheks näiteks on nii-öelda kahe tooli seadus, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt ka kohalikesse volikogudesse ning mõjutada nende otsuseid.