Karis: Estonian Airi raha tuulde lendamist saanuks vältida

Riigikontroll analüüsis valitsuse tegevust Estonian Air raha ja laenu andmisel ning leidis, et ASile Estonian Air raha andes ei olnud valitsusel kindlust selle sammu õiguspärasuses. Euroopa Komisjoni otsus tunnistada valitsuse otsused Euroopa Liidu regulatsioonidega vastuolus olevaks oleks olnud välditav, kui valitsus oleks ASile Estonian Air raha eraldamise hetkedel veendunud selle sammu kooskõlas ELi reeglitega. Seda aga ei tehtud. Raha andes ei olnud valitsusel ka vajalikke õigusanalüüse, leidis riigikontroll.

Seisukohad ilma analüüsita

Valitsus pööras riigiabi riskile piisavalt tähelepanu alles siis, kui Euroopa Komisjoni arvates määravad otsused oli valitsus juba aastaid tagasi langetanud, leidis riigikontrolör. 2010. ja 2011.–2012. aastal, kui valitsus otsustas eraldada ASile Estonian Air aktsiakapitali vastavalt 17,9 ja 30 miljonit eurot, andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsuse seletuskirjas hinnangu, et raha andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega, kuid analüüsi, millele tuginedes selline seisukoht kujundati, ei koostatud. Rahandusministeerium seisukohta ei kujundanud ja mõlemad ministeeriumid kinnitasid, et Euroopa Komisjoni otsustest ei teavitatud ega komisjoniga ei konsulteeritud.

Nii nagu pole selge, kas riigi kinnisvara tsentraliseeritud korraldus riigi äriühingu ehk Riigi Kinnisvara ASi kaudu on riigile kõige otstarbekam tee, kasutab riik oma ülesannete täitmiseks järjest sagedamini ka üht teist juriidilist vormi – sihtasutusi –, tihti analüüsimata, kas see on kõige sobilikum riigi ülesande täitmise viis.

Riigil on 2015. aasta 31. oktoobri seisuga 76 sihtasutust, millel on vara ca 1,3 miljardit eurot. Riigikontroll on auditites juhtinud korduvalt tähelepanu, et sihtasutuste loomisel ei kaaluta piisavalt tegevuse vormi alternatiive ega hinnata sihtasutuse vormi eeliseid ja puudusi. Riigi 76 sihtasutusest on tegevusvormi sobivuse analüüs tehtud 15 kohta. Näiteks teatrite, kontserdiasutuste, tervishoiuasutuste, spordikeskuste, arenduskeskuste ja kirikute puhul pole teada, kas sihtasutuse vormi kasutamine on õigustatud.

Riigikontroll on soovitanud rahandusministril koostöös justiitsministriga analüüsida, milliseid avalikke teenuseid on otstarbekas osutada sihtasutuste kaudu, ning selgitada, kas ja millises osas loodud sihtasutused neid ülesandeid täidavad. Tänavuse ülevaate koostamise ajaks vastavat analüüsi riigikontrollile teadaolevalt valminud ei ole.