Rõivas: me ei taha, et Eestis teenitaks alla alampalga

Kõrgepalgalised ei täida eelarveauku

Lähinaabrite kogemusest rääkides ütles Rõivas, et ei ole selget tõendust, et eelarvesse tekkiva puudujäägi kataks täiendavate kõrgepalgaliste töökohtade lisandumine. „Me oleme vaadanud Skandinaavia kogemust, seal on enamasti soodustused täpsema sihitusega, mitte kõigile, kes teatud piirist rohkem teenivad. Seal on näiteks soodustused suunatud ajutiselt riiki saabuvale kõrgepalgalisele tööjõule, ja seda konkreetsete kriteeriumide alusel,“ rääkis Rõivas.

Läti palgastatistikast tuleb aga tema sõnul hoopis huvitav asi välja: lae kehtestamise järgsetel aastatel täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ei lisandunud, vastupidi, nende arv vähenes 2% võrra. „Nii et on, mida jälgida selles diskussioonis, mida ma absoluutselt ei väldi ega välista,“ ütles Rõivas.

„Aga kui rääkida maksupoliitikast üldisemalt, siis huvitaval kombel tööjõumaksude puhul kehtib ikkagi väga tugevalt see korrelatsioon, et mida madalamad on tööjõumaksud, seda parem on majandusel areneda,“ rääkis Rõivas, vastates keskerakondlase Peeter Ernitsa täpsustavale küsimusele. „Ja kui vaadata veidi pikemat perioodi ehk võtta arvestusest välja sellised ühekordsed mõjurid, siis selgelt on madalamad tööjõumaksud n-ö tugeva kasvu vundamendiks palju paremad kui kõrged maksud. Nii et üldprintsiibina kindlasti seda korrelatsiooni leiab väga tugevalt.“

Kõrgepalgaliste töökohtade loomise kohta on Rõivase retsept soodustada tootlikkust, mis on pikaajalise majanduskasvu allikas, ning hoolitseda selle eest, et Eesti taristu oleks maksimaalselt heal tasemel. „Raudteeühendused on meil seni korralikud vaid ida suunal ja ma arvan, et see tuleb kiiremas korras muuta selliselt, et meil oleks korralik ühendus ka Lääne- ja Kesk-Euroopaga,“ rääkis Rõivas. „Samuti me investeerime Euroopa Kooli. Ka see on järgmise aasta eelarves ette nähtud, selleks et pakkuda rahvusvahelistele töötajatele enam stiimuleid Eestisse tööle tulemiseks. Tihtilugu tahetakse tulla koos peredega ja selleks, et koos perega tulla, peab saama ka kvaliteetset ingliskeelset haridust.“

Tööturule rohkem paindlikkust

Tööturg ja töösuhted peavad olema paindlikud, rõhutas Rõivas. Eesti paindlik tööturg on tema sõnul aidanud majandusel korduvalt kohanduda ja seda majanduse omadust me peame igal juhul säilitama. Eestil on kindlasti ruumi kaasata rohkem inimesi tööturule ka osalise tööajaga.

„Ma arvan, et printsiibina need ettepanekud, mida justiitsministeeriumi eestvedamisel on tehtud, et Eestis oleks paindlikumaid töövorme rohkem, on õiged. Ja sotsiaalmaksu alammäära oleme me ka oluliselt paindlikumaks juba muutnud. Ka mina sotsiaalministrina vedasin seda protsessi, et kui näiteks loomemajanduses inimestel on mitte igakuine tulu, vaid teatud perioodide tagant, siis oleks võimalik seda summeerida kuude ja aastate lõikes. Nii et siin on juba konkreetseid samme astutud.“