Alajõe: Ärma otsus tundus õige ja õiglane

Alajõe jääb selle juurde, et tollal langetatud otsus tundus õige ja õiglane, rõhutades, et toonane õigusruum oli teine, mistõttu tuleks otsust vaadelda ajalises kontekstis, mil edasisi sündmusi ei saanud ette näha.

"2004-2006 küsiti tagasi pettuste ja hankerikkumiste eest, aga seda kumbagi ei olnud - ei olnud ei pettust ega ei olnud ka klassikalises mõttes rikkumist. Projekt oli tehtud, objekt oli avatud ja tulid sellised asjaolud peale," resümeerib Alajõe. "Kui ma oleksin arvanud, et seda tagasinõuet võib sinna mitte kirjutada, ma ei oleks seda mitte mingil juhul teinud. See on väga halb situatsioon, kus sa pead neli aastat ette otsustama, mis on õiglane ja õige."

Alajõe selgitas, et EAS pidi otsuse ise langetama, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadeti nõupidamiseks küll kiri, kuid vastust sellele kunagi ei tulnud.

Kuivõrd seadus lubas tagasi küsida viis protsenti, erandjuhtudel ehk suuremate kõrvalekallete puhul suurendada summat 10-25 protsendini, siis lähtusidki EAS-i juristid oma kaalutlusõigusega sellest ning kehtestasid kümneprotsendise tagasinõudemäära, juhul kui turismitalu 2017. aastal ei avata.

"Minu meelest ei tohi ajas toimunud sündmustele anda tänast hinnangut, sest me oleme täna teistsuguses situatsioonis. See oli sel hetel õige ja õiglane tolle hetke teadmistel põhinev otsus," ei pea Alajõe langetatud otsust valeks.

President Toomas Hendrik Ilvese Ärma talule antud toetuse tagasinõude õiguspärasust hakkab uurima rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.