- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Panga ökonomist: suur raha sissevool pole eesmärk
Täna avaldas Eesti Pank pressiteates, et möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest välismaiste otseinvesteeringute positsiooni mahult Euroopa Liidu üheteistkümne uue liikmesriigi seas Ungari järel teisel kohal.
Kas see seis meid rahuldab? „Suur raha sissevool ei peakski olema omaette eesmärk,“ vastas Saarniit. Ideaalis soovime me tema sõnul ilmselt näha otseinvesteeringute tulekut eeskätt teadmistepõhisesse eksporttootmisse, mis tähendab, et koos rahaga tuleks oskusteave.
Välisinvesteeringute mahtude muutustest ja selle mõjust viimastel aastatel rääkis ökonomist, et üldiselt peetakse välisinvesteeringute suurt sissevoolu üdini positiivseks ja peale kriisi on mures oldud kapitali sissevoolu aeglustumise pärast. „Samas on iseloomulik, et kriisi järel on Eestis otseinvesteeringute olemit kasvatanud juba kohalolevate äriühingute kasumid ja „uue raha“ osatähtsus on vähenenud,“ märkis Saarniit.
Kiiret kapitali kasvu pole oodata
Kapitali sissevoolu Eestisse on tema sõnul vähendanud investorite ebakindlus nii majanduskasvu kui ka maailmakaubanduse väljavaate suhtes. Tulevikust rääkides ütles Saarniit, et Eesti väikest siseturgu arvestades ei saa sisenõudlus olla suure kapitali sissevoolu ajend. „Seega ei ole alust oodata kiiret kasvu, lähiaastatel pigem SKPga samas tempos toimuvat suurenemist,“ lausus ta.
Võrdlust Ungari ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on keskpank ökonomisti sõnul tihti kasutanud Eesti ärikeskkonna kiitmiseks. Ärikeskkond peab Saarniidu sõnul Euroopa Liidu liikmesriikides paratamatult ühtlustuma ning otseinvesteeringute ja SKP suhe hakkab rohkem peegeldama majanduse struktuuri ja selle kapitalimahukust.
Lisaks peame tema sõnul lähiaastatel järjest enam pöörama tähelepanu sellele, kui tootlik kapital on, olgu see siis välismaist päritolu või mitte. "Suur kapitali olemasolu ja aeglaselt kasvav toodang ei ole mingi uhkustamise asi," märkis ta.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele