Venemaa riigiduuma valimistelt muutusi ei oodata

Samal põhjusel – pingeline eelarve seis – usuvad ka põllumajandustootjad, et riiklikud toetused vähenevad. Üksi tänavu eraldati selleks otstarbeks föderaaleelarvest 214 miljardit rubla. Peaminister Dmitri Medvedev on lubanud, et toetused ei vähene, kuid põllumajandustootjad on veendunud, et abikõlbulike projektide valik läheb rangemaks. Hiljuti agentuurile Bloomberg antud pikemas usutluses kiitis president Vladimir Putin, kui edukalt selline impordi asendus Venemaal edenenud on – kui muu majandus tammubki paigal, siis põllumajandussektor kasvab aastas 3% tempos.

Positiivsetest muutustest riigi majanduses tõid ettevõtjad välja inflatsiooni aeglustumise. Kui see toob alla ka pangalaenude intressid, tähendaks see kergendust mitmeski valdkonnas. Näiteks ehituse vallas, mis ei peaks enam nii palju sõltuma riiklikest toetustest – pangad suudaksid juba ka ise elamispinna ostjale jõukohase intressiga laenu anda. Venemaa keskpanga prognoosi järgi aeglustub inflatsioon aasta lõpuks 5-6%-le, Economist Intelligent Unit asetab selle aasta prognoosi pigem 7,2% tasemele.

Duumavalimiste lähenedes on riik aeglustanud kommunaalkulude tõstmist ning edasi on lükatud valusaid pensionireforme, mis eeldaksid pensioniõigusliku ea tõstmist. Inimesed on selle  vastu, kuid riigi pensionifondi defitsiit aina kasvab. Pensionite inflatsiooniga korrigeerimise asendas valitsus tänavu valimiste eel tehtud ühekordse maksega summas 5000 rubla.

Rahulolematus kasvab

Venemaa elanikkond tunnetab majanduse kehva seisu järjest teravamalt – ostujõud väheneb. Riigi statistikaameti andmeil alanesid elanikkonna reaaltulud jaanuarist juulini aasta baasil 5,3% ning juulis üksi 7%. Elatustaseme langus kajastub ka sotsioloogilistes uuringutes – juulis tunnistas 41% avaliku arvamuse uuringu fondi (FOM) küsitluses osalenud inimestest, et peab end vaeseks – raha jätkub napilt toidule. Venemaa ühiskonnauuringute ja –prognooside instituudi juunikuine monitooring näitas, et 25% vastanuist on pidanud leppima palgakärpega, 15% on kaotanud töökoha ning 51% eeldab, et olukord läheb edaspidi veelgi halvemaks.

Augustis näitas Venemaa ainsa sõltumatu uurimiskeskuse Levada küsitlus presidendi parteile Ühtne Venemaa ootamatult järsku toetuse langust – juuli 39 protsendilt 31 protsendile. Nende hulgas, kes kindlasti valima plaanivad minna, kahanes toetus 57 protsendilt 51%-le. Selle peale kandis Venemaa justiitsministeerium Levada keskuse välisagentide nimekirja, kuna see on saanud välismaalt rahastust. Halvimal juhul võib see sõltumatu uurimiskeskuse tegevuse üldse lõpetada. Samas on presidendi partei toetuse langust registreerinud ka teised arvamusuuringute korraldajad – FOMi küsitluses kahanes toetus juuli 47%-lt augustis 41%-le.

Venemaa majandus on praegu kahe kümnendi pikimas languses, kuid tänu nafta hinna kosumisele vaikselt toibumas. Selleks aastaks prognoosib agentuur Moody’s sel nädalal avaldatud ülevaates 1% suurust SKP langust, millele tuleval aastal järgneb 1,7% suurune tõus. Venemaa majandusministeerium kärpis septembri algul oma tänavuse SKP prognoosi 0,5-0,6% suuruseks languseks. Tuleva aasta kasvuprognoos on 0,7-0,8%. Arvutuses aluseks võetud naftabarreli hind on 40 dollarit.

Venemaa presidendi Vladimir Putini reiting, mis kerkis Krimmi annekteerimise järel 88%-le, on jätkuvalt kõrge. Putinit tunnustatakse Venemaal suurvõimu staatuse taastamise eest, kirjutas agentuur Bloomberg viitega Levada keskuse uuringule. Majandusprobleemide eest peavad venemaalased vastutavaks pigem peaminister Dmitri Medvedevit ja riigiduumat. 62% vastanuist tunnistas Levada küsitluses, et ei usu, et riigiduuma valimised midagi muudavad. Nii pole kiirendust oodata ka majanduskasvu tempole.

Venemaal on neli suuremat poliitilist parteid – Ühtne Venemaa, Kommunistlik partei, Liberaaldemokraatlik partei ning Õiglane Venemaa, mis on tõenäoliselt kõik esindatud ka järgmises riigiduumas. Mõne koha võib saada ka vasaktsentristlik Jabloko.