Korteritehingute hoog raugenud

Kui tänavu esimesel poolaastal korterite hinnad ning tehingute hulk veidi kasvasid, siis seitsme kuu kokkuvõttes võib öelda, et ruutmeetrihinnad jätkasid endiselt tasapisi tõusu, kuid ostu-, müügi- ja kinketehingud korteritega on mullusega samal tasemel. 

Maa-ameti andmeil on tänavu seitsme kuuga Eestis tehtud 11 370 korterite ostu-müügitehingut, mis on vaid 0,2% rohkem kui mullu. Eramajadega tehingud vähenesid tänavu pea 1% - kokku oli neid 1912.

„Tehingute arv on stabiilne,“ kinnitas kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark. Küll aga märkis ta, et see arv on pigem kõrge – kui vaadata Tallinna, siis siin osaleb tehingutes aasta jooksul 6% eluruumidest. Normaalne aktiivsuse tase on 3,5–5,5%, selgitas Toompark. "Kui turul läheb hästi, on näitaja kõrge, kui nii hästi ei lähe, siis on aktiivsus allpool," kommenteeris ta.

Kinnisvaraturu normaalsust võiks Toomparki sõnul mõjutada makromajanduslik olukord ja stabiilsus, kuid meil midagi rõõmustavat tegelikult ei ole. Tarbijat rõõmustavad madal inflatsioon, kinnisvarahindade paigalseis ja palgatõus, mis annab rohkem võimalusi kinnisvara osta. "See toobki tehingute kõrgarvu optimismi, aga kas kõik ka nii ilus on, kui välja paistab..." esitas ta küsimuse. "Kas see tehingute arv peaks nii kõrge olema."

Lühiperspektiivis võivad need tehingud minna üles või alla, aga pikemas, aasta-pooleteise perspektiivis võiks need pigem allapoole tulla, uskus Toompark.

Maa-ameti statistika näitab, et üle poolte korteritehingutest tehti esimesel seitsmel kuul Harjumaal, enamik Tallinna linnas. Aktiivsuselt järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond. Kõige vähem tehti tehinguid Hiiu maakonnas, kus oli siiski teatav kasv (18%) võrreldes eelmise aastaga.

Kui kõikides teistes maakondades läksid tänavu kaubaks enim veerand- kuni poolsajandivanused eluruumid, siis Valgamaal olid populaarsed 6- kuni 15aastased elupinnad.

 

Maakondade arvestuses oli korteri mediaanhind seitsme kuu peale kokku 1139,8 eur/m², mis on 6% kõrgem varasemast. Ka siin domineerivad selgelt Harjumaa, seejärel Tartumaa, kus olid ruutmeetri mediaanhinnad üldnäitajast kuni 300 eurot kõrgemad. Samas on kõige madalam ruutmeetri mediaanhind Valgas, kus see on tervelt 13 korda madalam Harjumaa omast.

Toompark ei tahtnud uskuda, et hinnatõus nii suur oli. Tema sõnul võis see jääda paari protsendi juurde. Teatavas mõttes on kinnisvaraturul tekkinud uus olukord. „Kui meil on kogu aeg olnud kiire hinnatõus, siis praegu tundub mõneprotsendiline hinnatõus tõesti seisakuna,“ möönis Toompark. Samas on tema sõnul hinnad praegu väga stabiilsed.

Statistiliselt erinevad kinnisvarahinnad sõltuvad Toomparki sõnul sellest, mis metoodika alusel neid vaadatakse. Pealegi mõjutab hindu tema sõnul mitte ainult vara kallinemine, vaid ka tehingute struktuur nii piirkondade lõikes kui varakvaliteedi klassi lõikes.

„Kui kesklinnas tehakse ühel aastal rohkem tehinguid ja muudes linnaosades tehakse sama palju, siis keskmine hind tõuseb, aga see ei anna vähematki vihjet selle kohta, kas vara väärtus on tõusnud,“ toonitas Toompark.

Teine asi on tema sõnul see, kas tehingud on vanemate või uuemate korteritega. Uuemad on kallimad.

"Võib öelda, et hinnad ja kinnisvara väärtus on tõusus. See tõus on paariprotsendiline, mis on harjumatu, kuna oleme harjunud oluliselt suuremate numbritega, isegi kuni 15% tõusuga," märkis Toompark. 

Üllatavalt tehti tänavu ka euroseid korteritehinguid, ja seda isegi neljas maakonnas: Ida-Viru, Lääne-Viru, Rapla ja Valga maakonnas.

1-euro-tehinguid on olnud varemgi. Uus Maa partner Jaanus Laugus ei osanud kommenteerida, mis selliste diilide taga võis olla. „Ju siis keegi midagi teisele loovutab,“ arvas ta. Ilmselt peab tehingul olema mingi väärtus, et notaritasu oleks madalam, pakkus Laugus.