Naabrid pidurdavad Marcel Vichmanni arendust

Peale ehitusprobleemide teeb Tallinna Kaubamaja vastas asuvate kortermajade elanikke skeptiliseks ärimeeste taust. Näiteks on arendusega seotud Facio-saagaga negatiivset kuulsust kogunud ja ärikeelu saanud Kaido Saveljev, kes praegu Veljo Kuuse firma Brave Capitali haldusettevõttes BC Property Management direktori toolil istub.

Lähemalt aga kinnisvaraarendajate aastaid õhus olnud plaanidest. Kuus aastat tagasi käis meediast läbi uudis, et Vichmannile ja Pruulile kuuluv Go Group tahab Projekteerijate maja Rävala tänaval lammutada, et ehitada uus keskus. Nüüd on plaanis maha võtta ka Estonia puiestee 1/3 hoone.

Nende asemele kerkib Rävala puiesteest kuni Estonia puiesteeni ulatuv 70 000ruutmeetrise pinnaga Rävala Galerii, kus umbes 30 000 ruutmeetrit jääb teenindus- ja kaubandusettevõtetele ning tunduvalt väiksem osa büroodele.

Mure mure otsa

Suurim mure on elanikele mitmekorruselise maa-aluse parkimismaja ehitamine, sest selle rajamisel tekkiv vibratsioon võib kortermaju kahjustada. „Tekitab palju pragusid. Maja ei kuku võib-olla sellel hetkel kokku, aga millalgi teeb seda nagu kaardimajake,“ sõnas Ilmjärv.

Teine tülikoht on sissepääs majade juurde. Kui praegu saavad elanikud kasutada kolme siseõuele viivat teed, siis Brave Capital tahab, et tulevikus liiguksid elanikud koju Kaubamaja tänava kangialusest, mida praegu kasutavad jalakäijad. Masinatele jääb see kitsaks. „Inimesed küsivad, et kas tõesti ei ole seadust, mis keelaks ühel hullul projektide joonistamise ja teatamise, et siia, kus teil on sissepääs, rajame Brandenburgi väravad ja teie hoovile paneme Eiffeli torni püsti,“ häirib Ilmjärve arendaja otsus.

Pealegi tuleb uus keskus praeguste hoonetega võrreldes kortermajadele lähemale, röövides korteritelt päikesevalgust ja avarat vaadet. Omanikud on kindlad, et korterite turuväärtus kahaneb ning elanikud peavad ehituse ajaks kolima. Arendaja kolm aastat tagasi kinnisvarabüroost 1Partner Kinnisvara tellitud hinnangu järgi aga kallineksid korterid uue ärihoonega minimaalselt kolmandiku võrra.

„Veider oli kuulata, et kui esitasime argumendid, siis küsiti, miks nii tigedad oleme. Ennekuulmatu loba, mida kuulma oleme pidanud. Linnavalitsusest kõlas väide, et me ei peaks seda takistama. Linn teenib sellelt niivõrd palju. Linn saab maksud, arendaja kasumi,“ lausus Ilmjärv. "Terve linn on kaubanduskeskusi täis. Neid tekib juurde nagu seeni pärast vihma.“

Ta on pettunud, et keegi ei hüvita ebamugavusi. „Küsisime, kuidas on mõelnud kompenseerida, et mõned meetrid eemal meie maja akendest hakkab sellisel kujul arendus. Seal ei saa elada, kahju võib aastas ulatuda 10 000 euroni. Linnavalitsus vastas, et kusagil ei ole kirjas, et peaksime hüvitama, heal juhul tunneme kaasa. Kas siis ka piirdute kaastundega, kui kellegi korteri sein kokku vajub?“

Arendajal oma arvamus

Marcel Vichmann suunas küsimused Veljo Kuusele. Tema näeb arendajana asja teise nurga alt. Laual on Kuuse sõnul olnud mitmeid variante, millest kõik võidaksid. Ta lisas, et arendusega tegelejad on viimasel kahel aastal korduvalt korteriühistuga kohtunud.

“Tallinna tehnikaülikoolis on läbi viidud uuring, mille järgi ei teki kortermajadele kahju. Oleme kogu aeg kinnitanud ja valmis ka seda lepingusse panema, et kui midagi peaks siiski tekkima - näiteks praod kellegi laes, siis likvideerime kahju oma kuludega,” rääkis Kuusk, lisades, et ka päikesevalgust ei jää vähemaks. “Elanikke on projekti algusest peale asjadega kursis hoitud. Oleme detailplaneeringu eskiisi arutamise etapis, mis tähendab, et muudatusi on võimalik ja tulebki teha.”

Kuusk lubab ka sissepääsulahendust. “Elanikele jääb alles praegune sissekäik, mille kõrgust saab suurendada, lisaks tuleb lisaväljapääs, mida täna reaalselt veel ei eksisteeri. Seega tekib avalikkusele suletud mõnus siseõu,” ütles Kuusk.

Kaubamaja tänaval Energia kohvikut pidava Marju Härma sõnul pidanuks Kuusk teisiti käituma. Naine toob eeskujuks laiendust plaaniva Kaubamaja samme. “Kaubamaja alles hakkab projekteerima, kuid juba kutsus korteriühistu kokku. Selgitas plaane. Rävala arendaja oleks pidanud kohe algul suhtlema. Mitte et joonistab midagi ja paneb fakti ette.“

Kaubamaja 4 korteriühistu juhatuse liige Urmas Oja nõustub Härmaga. “Nad kutsusid plaanidega tutvuma, aga tahtsid kohe kõike korraga. Lendasid selga, midagi praktiliselt vastu ei pakkunud,” meenutas Oja. „Arco Varal oli kunagi plaan sinna kortermaja ehitada. Nemad arvestasid, et on naabrid olemas. Hooned jäänuks natuke eemale - oleks meile ka õhku jätnud. Need vennad tahavad praegu kõik täis ehitada. Meie vaatame seda kui elanikud, nemad nagu rahateenimisobjekti.”

Lahvatanud tüli päädis vahepeal isegi sellega, et Ilmjärv soovitas Kuusel kaks kortermaja ära osta. Kuuse vastus oli äkiline, nagu näha kirjavahetusest, mis Äripäeva käsutuses.

“Tegime meie plaanidest presentatsiooni. Meil on suhteliselt ükskõik, kas te olete nendega nõus või ei, kuna edasi liigume kas plaaniga 1 või 2, välja arvatud, et viimase plaaniga teenime meie enam, samuti on meie arvates korteriomanikel rahaline lisaväärtus olemas,” oli Kuuse vastus, milles nõustus ka korterid turuhinnaga ostma, kui ühistu kõik omanikud nõusse saab.

 

Praegu neid vanu mõtteid kommenteerides ütles Kuusk, et eelpool viidatud e-mail tundub olevat kontekstist välja tõmmatud. "Esimeses variandis, mitmed aastad tagasi, oli ettepanek majaelanikele arhitektuurse lahendusena ehitada täis ka siseõu ja rajada selle alla maaalune parkla, lisaks pidi sissekäigutunnel autodele minema Kaubamaja 6 alt sisse. Arutluste käigus oli kortermajade kuuluvate hoovi täisehituse korral erinevaid ettepanekud, sh tasuta personaalsed maaalused parkimiskohad kõigile, tõstetud privaatne siseõue, hoone sissepääsu rajamist Kaubamaja tänavale, samuti oli jutuks ka korterite turuhinnas soetamine," meenutas Kuusk. Kuna mõlemad kortermajad ei saanud tema sõnul ühistutes hääletamisel vajalikke poolthääli, siis sellest plaanist loobuti ja mindi edasi ühistute seisukohaga, et arendaja lahendaks hoonestuse oma kinnistute piires.

Urmas Oja sõnul ei tuleks ostust midagi välja. “Ilmselt pole see piirkond nii magus, et kannataks arendajatel hakata kortereid välja ostma. Läheks liiga kalliks, kuigi siis oleks praktiliselt terve kvartal nende oma,” lausus ta.

Arendajaga vältavast tülist rääkides tõmbab Ilmjärv paralleele kunstiakadeemia ehitamise ajal käinud kohtuvaidlusega, kus naabermaja omanik Ester Palm nõudis hoone 25 meetri kaugusele ehitamist. Kui ka Rävala kvartali eskiisprojekt läheb praegusel kujul läbi, võtab Kaubamaja korteriühistu kohtutee jalge alla. „Kuigi see on kulukas, käime kogu teekonna läbi,“ lubas Ilmjärv.