Metsatööstus kiirelt taastunud

Lisaks tõmbab tööstuse kasv endaga kaasa ka teenusmajandust. Ent sektoris pole puudu ka probleemidest, nagu näiteks väiksemate ettevõtete kõri pitsitav palgakasv ja suured energiakulud, kirjutab 22. juuni Äripäev tööstuse rubriigis.

Erametsade kattetulu värske uuringu kohaselt jäi 2014. aastal tihumeetri pealt keskmises metsas omanikule kätte 20 eurot. Iga tihumeeter metsa andis seejuures 70 eurot maksutulu. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Henrik Välja sõnul on tulemus väga hea, näidates, et sektor suutis kriisist kiiresti taastuda ja efektiivsust kasvatada. Lisaks on tema sõnul väga hästi välja toodud tööstuse oluline mõju majandusele toetavate teenuste tarbimise kaudu – tööstuse kasv tõmbab endaga kaasa ka teenusmajandust.

Välja sõnul on sektor kasvav ja potentsiaali Eesti majandusse panustada veelgi enam. "EMPLi arvutuste kohaselt on jätkusuutliku raiemahu 15 miljoni tihumeetri saavutamise korral võimalik panust majandusse kasvatada 2,5 miljardi euro võrra."

Odavamate toodete tegemiseks on keeruline tööjõudu leida. “Puidu hind on muutumatu ja toote hind on muutumatu, aga tööjõukulud on kasvanud kaks ja pool korda,” tõi ta näiteks. Samas on tootel, näiteks euroalusel, palju variatsioone ja selle tootmise automatiseerimine on keeruline. “Üks tööline teeb päevas 100 alust, mida saab müüa hinnaga viis eurot tükk. Samas palka tahab ta saada 800 eurot kätte,” arvutas Hiienurm, tuues välja, et masinaga tehtava töö puhul saaks oluliselt rohkem teenida. 

Sertifitseeritud toorainet napib

Välja peab oluliseks erametsade PEFC- ja FSC-sertifitseerimist, sest turg nõuab tõestatud jätkusuutlikke puittooteid. “Näiteks EstonianCell peab suure osa oma toorainest tooma Lätist, sest Eestis ei ole sertifitseeritud materjali piisavalt saada,” märkis Välja.

Kuigi sertifitseerimine otseselt metsa hinnas ei kajastu, on sertifikaat tõendus selle kohta, et majandatakse jätkusuutlikult. "See on pigem vajalik, et ka tulevikus materjali müüa, ka toodete puhul ei mõju sertifikaat toote hinnale, vaid rohkem turu olemasolule," märkis Välja.

“Takistus sertifitseerimisel on seni olnud metsaomandite väiksus, kuluefektiivne oleks sertifitseerida võimalikult suur kogus metsa korraga. Õnneks on mitu metsaühistut seda võimalust uurima asunud," rääkis Välja. Teisalt on suuremad puidutööstused tema sõnul asunud sertifikaadi hoidjaks, kattes sellega kaasnevad kulud ja pakkudes metsaomanikule, kelle metsa nad majandavad, võimalust nende sertifikaadi alla kuuluda. 

Eesti metsade majandamisvõimekus on Välja sõnul siiski piiratud. “Oleme väike riik ja naabrite juurest ei saa ka lõputult importida, kuna igal pool arendatakse hoogsalt puidutööstust,” märkis Välja. Kuid Eestil on tema sõnul oma eelised. “Ma usun, et näiteks puitmaju me teeme juba naabritest paremini ja potentsiaali areneda on selles valdkonnas veel kõvasti,” jätkas ta. “Utsitaks noori rohkem tööstuse vastu huvi tundma, häid inimesi on tööstuses alati vaja ja töö on huvitav. Hea on töötada sektoris, kus väärtusloome on selgelt tunnetatav,” lisas Välja. 

Kõrged energiamaksud takistavad sektori arengut

Estonian Cell juhatuse liikme Lauri Raidi sõnul on metsa-, puidu- ja pabertoodete tööstus üks kasvavatest sektoritest Eesti majanduses. Samuti on sektorisse tehtud ja tehakse olulisi investeeringuid.

"Meie näiteks lõpetasime hiljuti 17 miljoni euro suuruse strateegiliste investeeringute programmi ja järgmise sammuna oleme kavandanud täiendavalt 20 miljoni euro suurust kasvuinvesteeringute programmi," rääkis Raid.

"Paraku on omanik sellele pannud veto, sest toote omahinna konkurentsivõime on eriti kasvu tingimustes maailmaturul tugeva surve ja küsimärgi all," lisas Raid. Seda seetõttu, et Eestis asuv puitmassitööstus maksab kõrgete energiamaksude tõttu iga aasta elektri eest 4-6 miljonit eurot rohkem kui energiamahukamad tehased Soomes, Rootsis, Austrias ja Saksamaal.

Raidi sõnul on nende peamise tooraine ehk puidu kulu tooteühikule riikidevahelist võrdlust tegeva agentuuri andmetel sama mis lähiriikides ja Ameerika konkurenttehastes. Puidu eest maksavad oluliselt rohkem vaid puitu peamiselt importivad Aasia puitmassitööstused. "Seega ei sõltu meie kasumiteenimisvõime mitte puidu-, vaid energiakulust," märkis Raid. "Vaatamata asjaolule, et oleme Eesti kõige kõrgema tööviljakusega tööstus, on meil plusspoolel õnnestunud olla vaid üksikutel aastatel ja tehase kuhjunud kahjum on 19 miljonile eurole. Täpselt sama palju oleme tasunud energiamakse, mis on kehtestatud pärast tehase käivitamist," rääkis ta. 

Arvestades ministeeriumidega toimuvat dialoogi, ollakse Raidi sõnul siiski optimistlikud ja loodetakse peatselt teatada uue investeeringuprogrammi käivitamisest. "Meie julgetest unistustest pole kadunud ka paberimasin või teise puitmassiliini rajamine. Kuna aga investeeringud on miljonites kolmekohalise suurusjärguga, siis nõuab nende teoks saamine oluliselt suuremat kindlust ja ennustatavust energiamaksude maastikul," märkis Raid.

Praegu võivad Eesti metsaomanikud tema sõnul vaid kadedust tunda, et Eestis pole Soome ja Rootsi mahus paberi- ja puitmassitööstust. "Meie naaberriikides annab tööstus oluliselt suuremale mahule puidule kasutuse ja toetab ka majanduskasvu. Võrreldes haava paberipuu ekspordiga lisame puidule enam kui viis korda ekspordiväärtust. Eestis oleks oluliselt rohkem võimalik puitu kasutada seda väärindavas tööstussektoris," nentis Raid.

Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estoninan Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – möödunud aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro. Möödunud aasta käive oli 78 miljonit eurot.