Kõnealusele korterile leidis Vladimiri isa Viktor üürniku vaid nädal pärast kohtuotsuse jõustumist eelmise aasta juunis, ta üüris selle 2017. aasta alguseni välja ning võttis selle eest kahes osas tasu, 27 000 eurot sularahas.
Küberpäti tegutsemine
Kummitusklikk kümnekordistas kasumi
Vladimir Tšaštšin suutis küberpettused edukalt rahaks pöörata. Koos kaaslastega nakatas Tšaštšin ligi 4 miljonit arvutit pahavaraga DNS, mis sokutas reklaambännereid kodulehele nii, et reklaami eest ei makstud raha mitte kodulehe omanikule, vaid küberpetturitele.
2010. aastal algatas FBI „Pealtnägija“ andmeil kriminaalasja, kui väidetavalt avastati Rove Digital pahavara kosmoseagentuuri NASA töötajate arvutites. Küberkelmi tabamiseks korraldas FBI operatsiooni Ghost Click, millega olid seotud 70 Eesti politseinikku ja 20 USA politseinikku.
2007. aastal kuulutas Äripäev Rove Digitali Eesti edukaimaks IT-firmaks. Nimelt jõudis firma kolme aastaga 6,6 miljoni krooniselt kasumilt 65 miljoni kroonise kasumini. Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul tehti kahtlustuse kohaselt pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning üle 560 000 euro väärtuses.
Vladimir Tšaštšin mõisteti 2014. aastal Tallinna ringkonnakohtus süüdi ja talle määrati kuus aastat vangistust. Tänavu aprillis mõistis USA New Yorgi kohus Tšaštšini seitsmeks aastaks vangi. Tšaštšin on praeguseks karistusmäärast ära kandnud viis aastat.
Üürilepingu sõlmis Viktor Ljuda Kuznetsovaga (nimi muudetud, toimetusele teada), kelle telefonil vastas abikaasa. Ta keeldus kommentaarist ning märkis, et perekond ei soovi avalikku tähelepanu.
Riik valis odavama tee
Harju maavalitsuse avalike suhete nõunik Heikko Kukk meenutas, et kui kinnisasi läks Eesti Vabariigile üle konfiskeerimisotsuse jõustumisel mullu juunis, siis Harju maavalitsus sai kinnisasja kätte 6. juulil.
Selleks ajaks oli Viktor üürilepingu juba 1. juulil sõlminud. Kui riik soovis konfiskeeritud vara juulis hinnata, selgus tõsisasi, et korter on välja üüritud. Prisma Kinnisvara OÜ hindaja korterisse ei pääsenud ja teavitas maavalitsust asjade käigust.
Üürnik Kuznetsova esindaja advokaat Kuldar Kirt saatis 30. juulil Harju maavalitsusele kirja, milles märkis, et ei nõustu väitega, et üürileping on kehtetu, kuid osapooled leidsid kompromissi. Kuznetsova nõustus kinnisvaramaaklerid tuppa laskma ja vabastama korteri pärast müümist kahe nädalal jooksul. Kuznetsovale jäi ka kohustus maksta korteriga kaasnevad kommunaalkulud.
Kukk selgitas, et kuigi sõlmitud üürileping oleks andnud aluse pöörduda üürniku vastu nõudega kohtusse, maavalitsus seda ei teinud. Põhjuseks, et kohtumenetlus oleks võinud takistada korteri müümist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seetõttu pidas Harju maavalitsus otstarbekaks leppida korterit kasutava isikuga korteri vabastamine kokku kohtuväliselt tingimusel, et ta tasub kommunaalkulud ja tarbitud elektri eest. Selle kohta, kas maavalitsus on esitanud kuriteoteate alusetult tulu saanud ja riigi vara üürinud Viktori vastu, maavalitsus kommentaari ei andnud.
Mida DNS tegi?
Pahavara DNS asendas veebilehtede sisu ja kontrollis nakatunud arvutite internetiliiklust. Nii suunati nakatunud arvutite kasutajaid klikkima reklaamidel, mille eest said Vladimir Tšaštšin ja tema koostööpartnerid Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Anton Ivanov, Konstantin Poltev ja Andrei Aleksejev tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt. Prokuröride sõnul asus USAs üle 500 000 nakatunud arvuti.
Korteri müüs riik 2016. aasta märtsis uuele omanikule.
Kuigi Kuznetsoval oli Viktor Tšaštšiniga leping 2017. aastani, ei ole teada, kas sularahas tasutud üür on Kuznetsovale tagastatud. Viktor Tšaštsin vastas Äripäevale telefonitsi, et ta viibib Venemaal ning tal puudub meilide lugemise võimalus. Saadetud küsimused puudutasid ebaseaduslikku üürilepingut ning ka seda, kas riigile on sularahas võetud tulu pealt maksud tasutud. Kuigi Viktor märkis, et võib lasta kellelgi küsimused üle vaadata ja vastata, vastust ei tulnud. Päev pärast telefonivestlust Viktor enam telefonile ei vastanud. Samuti ei vastanud ta sõnumile, milles Äripäev teavitas teda artikli avaldamisest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.