Raasuke: Eesti võiks osta osaluse Finnairis

TTÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses Mektory toimunud FinEsti foorum püüdis küll rohkem keskenduda innovatsioonile ja tulevikule, kuid Raasukese näide viitas, et kasutamata võimalusi on ka päris traditsioonilistes majandusharudes. Ühine lennufirma lahendaks Eesti ja Soome ühise probleemi – mõlemad on liiga väikesed, et oma riigi lennukompanii hästi ära majandaks.

Teine sarnane valdkond on sadamad mõlemal pool lahte, mis samuti võiksid oma tegevuses enam sünergiat otsida, et Euroopa ja Venemaa vahel kaubavooge paremini teenindada, osutas Raasuke.

Talsinki, mitte Hellinn

Kõik need arengud ei puuduta vaid tehnoloogilisi lahendusi, vaid uuendusi ka ühiskonnas ja poliitikas, mida need üleilmsed muutused tagant tõukavad, ütles Ilves.

Järgnenud arutelus tõi Teleporti juhataja Sten Tamkivi oma firma kogemusest välja, mida väärtustavad tipptasemel spetsialistid, kes võivad tööd leida kus tahes maailma otsas. Miks peaksid nad valima Eesti või Soome. Vajaduste/ootuste skaalal on kõige kõrgemal kohal see, et keskkond ei oleks saastatud. Siis tuleb füüsiline julgeolek ja seejärel ühiskonna tolerantsus. Elukalliduse küsimus on alles neljandal kohal. Ehk siis Eestile probleemne tolerantsus on otsustamisel kõrgel kohal.

Erkki Raasuke kahetses, et omajagu 1990ndate aastate õpihimu on Eestis kaduma läinud ja suhted on muutunud passiivsemaks. Vastastikuseid kontakte võiks olla rohkem.

Samas osalevad eestlased aktiivselt Soome Slushil ja on aktiivsed osalejad ka saunas toimuvatel järelpidudel, kus koostöömõtted tärgata saavad.

Uus lammutab

Eestil on vedanud, et avalik sektor eesotsas valitsuse ja presidendiga digitaalseid lahendusi veab ja toetab. E-residentsuski on ju tegelikult maksumaksja rahaga arendatav riigi start-up. Vanas Euroopas on rohkem seda vaadet, et avalik sektor olemasolevat korda lõhkuvaid lahendusi pigem ei toeta. Rida näiteid on teatava sõiduteenuse jagamise firmaga, viitas Tamkivi.

Tamkivi ei nõustunud väidetega, et Eestis ei ole tööstust, millele teenuseid luues start-up-ökosüsteem areneda saaks. Küll aga möönis ta, et koostöö tööstuste ja start-up-firmade vahel toimub kehvemalt kui Soomes. Positiivne uudis on aga see, et tööstuse digitaliseerimine ja muud sarnased arengud kasvatavad järjest nõudlust tarkvara arenduse järele, mis on valdkond, kus on n-ö odav alustada.

Mis puudutab innovatsiooni rahastamist, siis Raasukese sõnul pangasüsteem, mis saab oma peamised vahendid hoiustajatelt, ei hakka kõrge riskiastmega ettevõtteid rahastama. Nii on suurem lootus ühisrahastusel, kuid arendada tuleks ka muid alternatiive.

Debati võttis lõpuks kokku TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo – kes uueneb ja uuendab, jääb ellu.