Karin Madisson: e-residente ja residente peab võrdselt kohtlema

Madisson ütles, et on e-residentsuse pooldaja, ent küsimus seisneb tema hinnangul selles, kas tempo ja start-up'ilik lähenemine on õige. „Me peame endale teadvustama, et meie riigis on teised ettevõtjad, ja pakkuma neile samaväärseid võimalusi. Kui sul on kliendid ja sa neile piisavalt tähelepanu ei pööra, siis muutuvad uued kliendid varsti vanadeks klientideks,“ rääkis Madisson täna toimuval e-residentsuse konverentsil. Ta viitas sellele, et advokaadibüroo näeb, et välisettevõtted kolivad Eestist ära, kui samal ajal uut klienti kahmata.

Madisson viitas Doing Businessi aruandele, milles Eesti asetseb äri alustamisel maailmas lausa 15 kohal- võrreldes eelmise aastaga on tõus 10 kohta. Samas aga oleme vähemuinvestorite kaitses 81. kohal ja pankrotimenetluste lahendamise kvaliteedis 40. Kohal olles. Ta avaldas nõutust, miks on vaja alustada äriühing ühe päevaga ja miks see on olulisem kui investorite kaitse või nn. normaalsed pankrotimenetlused. „Mul on kliente, kellega mina ei taha tegeleda, ja kellega meie riik ei taha tegeleda, kes tahavad saada ühe päevaga ühingut, käibemaksu numbrit, pangakontot ja võimalusel ka residentsust. Me võiksime neile, kes ei saa siia kohe tulla küll võimaldada teatud piiratud ulatuses tegutseda aga selleks, et omada samaväärseid tegutsemisvabadusi, siis tuleks ikkagi leida see aeg, et Eestis ära käia,“ arutles Madisson.

Samuti ei saa ettevõtted mööda notariaalsetest toimingutest. Välismaa ettevõtjad ei suuda tema hinnangul ühtegi toimingut teha, kuna Eesti riik ei ole selleks veel võimalusi teinud. Ka praegu saavad e-residendid Eestis tegutseda ja toiminguid teha. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsleri Kai Härmandi sõnul tuleks Eestis kaotada ära hall ala, et äriühingu juhatus ei peaks viibima Eestis. Lisaks tuleks tema hinnangul seadusepügalatest tähelepanu pöörata veel maksejõuetusõigusele, rahvusvahelistele keeldudele, majanduskuritegevuse efektiivsuse võimekusele.