- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,08%7 668,29
- DOW 300,35%53 463,58
- Nasdaq −0,32%26 095,8
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,83
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,08%7 668,29
- DOW 300,35%53 463,58
- Nasdaq −0,32%26 095,8
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgatõusu asemel tasuta spordisaali
Pärast aastaid arutamist otsustas valitsus vabastada tööandjad tervise- ja spordikulutuste erisoodustusmaksust. See tähendab, et tööandja saab pakkuda töötajale sportimisvõimalust, näiteks spordiklubi kuukaarti, ilma et seda peetaks erisoodustuseks ehk mitterahaliseks tasuks. Seega ei maksustata seda eraldi.
Maksuvabastusel on siiski piirang – ühe töötaja peale tohib aastas kulutada kuni 400 eurot.
Maksumuudatus hakkab kehtima 2018. aastast.
Palgatõusu asemel trenni
Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et erisoodustuse üle on vaieldud juba 2000. aastast. Ta nentis, et summa oleks muidugi võinud olla suurem kui 400 eurot aastas töötaja kohta, kuid kuna arvamusi oli palju ja muudatus koormab kõvasti riigieelarvet, on ta rahul, et üldse otsusele jõuti.
Värskel arutelu tuli tema sõnul kõne alla ka hirm, et tööandjad hakkavad pakkuma töötajatele võimalust palgatõusu asemel tasuta sportida. „Muidugi on usu küsimus, kui palju selliseid tööandjaid oleks ja kui palju oleks töötajaid, kes sellega üldse nõus oleks,“ ütles ta.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsari sõnul pole kindlasti põhjust arvata, et ettevõtjad hakkavad palka maksma spordisaali piletites.
Tööandjad peavad valitsuse otsust heaks sammuks, kuid neile jääb arusaamatuks, miks otsutati jätta maksusoodustuse piirmääraks 400 eurot, kui kogu arutelu ajal oli räägitud, et summa peaks olema 600 eurot aastas. Samuti oli esialgu kavas erisoodustus kaotada juba järgmisest aastast.
Sester: mõju riigieelarvele 11,4 miljonit eurot
Rahandusminister Sven Sester ütles, et summa 100 eurot kvartalis töötaja kohta ehk 400 eurot aastas kujunes läbirääkimiste tulemusena. „Pakutav piirmäär on keskmise palgaga võrreldes isegi kõrgem kui näiteks Soomes,“ ütles ta.
Sesteri sõnul teeb selline summa riigieelarve kuluks 11,4 miljonit eurot aastas. „Tegemist on riigieelarvele olulise otsusega, mille mõjusid inimeste tervisele tuleb hinnata pärast rakendamist. Siis saab teha ka järgmised otsused piirmäära suuruse kohta,“ ütles ta.
Hetkel kuum
Saar aga usub, et erisoodustuse kaotamine mõjutab riigieelarvet vähem, kui on rahandusministeeriumi prognoositud 11,4 miljonit eurot.
Pealegi aitab see otsus riigieelarve teisest otsast raha hoopis kokku hoida: „Tervemal inimesel on vähem haiguspäevi, tema kulud haigekassast on väiksemad ja tema panus tööl on suurem,“ märkis Saar.
Saar lisas, et 11,4 miljonist on vaid paar miljonit eurot otsene kulu, mis jääb laekumata erisoodustusmaksust. Ülejäänud miljonid hinnatakse kaudse kuluna.
Tamsar: veider arvutuskäik
Valitsuse otsus on hea küll, aga kõiki tööandjate ettepanekuid ei arvestatud, ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tamsari sõnul ei ole 100 eurot kvartalis töötaja kohta piisav. „Oleme nõus, et ka töötajal on loomulikult vastutus oma tervise eest, kuid me ei näe põhjust, miks peaks riik karistama tööandjat, kes soovib oma töötajate tervisesse panustada rohkem,“ ütles ta.
Tamsarile jäävad arusaamatuks rahandusministeeriumi arvutused, et erisoodustusmaksu kaotamine maksab riigile üle 10 miljoni euro aastas. “Eelmisel aastal maksti terviseedendamise erisoodustuselt kokku 2,3 miljonit eurot sotsiaal- ja tulumaksu. Otsene mõju eelarvele on selle kadumine,” ütles Tamsar.
Tamsar lisas, et riigieelarvet mõjutab pigem positiivselt, kui senisest rohkem tööandjaid panustavad töötajate tervisesse. Näiteks saab pikemas perspektiivis vähendada haigekassa eelarvepuudujääki, mis oli eelmisel aastal 19 miljonit eurot.
Samuti võib Tamsari sõnul riigieelarvesse lisa tulla tervishoiu- ja sporditeenuste käibemaksu suuremast laekumisest. Tervishoiuteenuste ostmisel riiklikest raviasutustest kasvaks nende tulubaas ja seeläbi väheneks taas surve haigekassale. Tamsari sõnul saaksid kaudselt kasu ka need patsiendid, kelle taastusravi või terviseuuringuid tööandja ei toeta.
“Töötame edasi, et esimesest sammust tuleks järgmine ja et töötajate tervisele tehtavate kulutuste mõistet laiendataks ning piirsummat suurendataks,” ütles Tamsar.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele