• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Nordea panga endine töötaja ja ametiühingute usaldusisik Hannes Veskimäe, keda töövaidluskomisjoni otsuse järgi tööandja diskrimineeris, jõudis pangaga salajasele kokkuleppele.
Endine Nordea töötajate usaldusisik Hannes Veskimäe sõlmis pangaga  kokkuleppe.
  • Endine Nordea töötajate usaldusisik Hannes Veskimäe sõlmis pangaga kokkuleppe.
  • Foto: Eiko Kink
„Ma sain oma elu tagasi,“ lausus Veskimäe, kommenteerides lühidalt põhjuseid, miks ta pärast pikka kadalippu ja vaidluseid Nordeaga oli nõus lõpuks siiski teda töövaidluskomisjoni otsuse järgi diskrimineerinud ja ebaseaduslikult vallandanud pangaga kokkuleppele minema.
Kokkuleppele on võimalik jõuda nii, et minnakse kompromissile – kumbki pool astub teisele sammukese lähemale ja mingis asjas sammukese tagasi. Hannes Veskimäe eesmärk selles loos oli lõpetada pangas diskrimineerimine. Panga eesmärk aga vastupidise tõestamine. Selles avalikult kokkuleppele ei jõutudki.
Teine võimalus kokkuleppeks ja kohtuistungite vältimiseks on see, et üks pool maksab teisele piisavalt palju raha, et too kohtust hagi tagasi võtaks ja asi sumbuks. Selles vaidluses maksiski Nordea pank Veskimäele kompensatsiooniraha. Seda, kui suur summa oli ja kas kompromissiga kaasnes ka lisatingimusi, polnud kumbki pool nõus täpsustama.
Kuna olukord oli Petersoni sõnul piisavalt keeruline ja perspektiivitu, oli kokkulepe tema hinnangul mõistlik lahendus. „See võimaldab nüüd hakata suhteid taas üles ehitama heas Skandinaavia vaimus. Leian, et töötajatele oli kokkulepe tarvilik,“ märkis Peterson ja lisas, et peab perspektiivituse all silmas seda, et olukorras, kus on korraga nii palju vaidlusi üleval, on keeruline valida Nordeas uus usaldusisik ja kollektiivlepingut sõlmida.
Nordea töötajate kollektiivleping endiselt õhus
Peterson lisas, et selle kokkuleppe taustaks olid siiski Põhjamaade ametiühingud, kes soovisid tugevalt hoida kokkuleppe sõlmimise kurssi. „Nemad on ka garanteerinud ilmselt, et Skandinaavia vaim ettevõtetes jätkub,“ lausus Peterson.
Kuid mida veel ei ole, on Nordea töötajate kollektiivleping. Peterson rõhutas, et see on endiselt laual, kuid enne tuli lihtsalt vaidlus lõpetada ja kokkuleppele jõuda ja alles siis saab valida uue usaldusisiku Nordeas ja sõlmida kollektiivlepingu. „Meil on mustandidki valmis,“ kinnitas Peterson ja lisas, et Nordeas võiks olla tegemist Eesti esimese finantssektori kollektiivlepinguga.
„Eesti pangandussektori esimene kollektiivleping võiks anda signaali, et kurss on muutunud. Kuna Põhjala ametiühingud hoiavad enamiku oma streigimiljoneid just Nordeas, on pank ilmselt huvitatud maine parandusest,“ märkis Peterson.
„Veskimäe tõendid oleksid kohtus vett pidanud“
Ka Eesti Finantstöötajate Liidu aseesimehe Tanel Erik Podari hinnangul on kokkulepe parem kui aastaid kestev vaidlus. „Vaidluse käik võimaldas tekitada vajaliku pinnase kokkuleppeks. Kogu protsess algusest lõpuni kestis sisuliselt aasta ja otsene juriidiline vaidlus kestis pool aastat. Läbirääkimised kestsid kolm kuud,“ on Podar ajakuluka vaidluse kokkuleppele jõudmisega rahul.
Juriidilises plaanis lõppesid kõik Hannes Veskimäe ja Nordea vaidlused otsese tulemuseta, sest kokkuleppele minnes võeti kohtust tagasi hagi ning kaotasid õigusliku tähenduse ka töövaidluskomisjoni varasemad otsused. Kuid Podar rõhutas, et faktiliselt ei saa töövaidluskomisjoni juba tehtud otsuseid, nende käigus tuvastatud asjaolusid ja esitatud tõendeid aga olematuks teha. „Finantstöötajate liidu seisukoht oli ja on, et Hannes Veskimäel oli väga tugev kaasus, mis oleks ka kohtutes vett pidanud,“ kinnitas Podar.
Ta nentis, et ka tema ei tea kokkuleppe täpsemaid detaile, sest need on rangelt Nordea ja Veskimäe vahelised. „Nordea võitis kokkuleppega selle, et lõppes kaks panga jaoks keerulist vaidlust, ei algatata uusi vaidlusi ning töösuhe Hannes Veskimäega lõppes,“ seletas Podar.
Ta rõhutas sarnaselt Petersoniga, et selle protsessi ehk kokkuleppe üheks osaks olid kollektiivlepingu läbirääkimised Nordeaga, mis loodetakse lähiajal kiiresti lõpuni viia.
Hannes Veskimäe on otsustanud enda sõnul käed pangandussektorist puhtaks pühkida ja siseneda hoopis loomingulisematele jahimaadele. „Olen väga tänulik kõigile, kes nii ametiühingute kui ka Nordea poolelt selles protsessis kaasa lõid. Soovin Nordea töötajatele edu hästi toimiva ametiühingu ülesehitamisel. Pärast suvepuhkust kaalun uue elukutse õppimist – võiks näiteks filmikooli minna,“ rääkis Veskimäe. Filmimaterjali peaks tal nüüd küllaga jaguma.

Seotud lood

Uudised
  • 08.01.17, 13:36
Pangajuht: Nordeas ei ole kriisi
Nordea Eesti juhi Gerd Mülleri sõnul ei ole Nordeas kriisi. Müller lisab, et pank ei pea ametiühingute nõudmisi Eesti tööjõuturule vastavateks.
Uudised
  • 06.01.17, 17:00
Lahing Nordeas jätkub
Nordea Eesti juht Gerd Müller saatis töötajatele kirja, kus selgitab, et ametiühingu nõudmistele järeleandmine kahjustaks panga mainet ja kahandaks kasumit. Nordea usaldusisikute sõnul pank valetab.
Uudised
  • 07.01.17, 12:07
Nordea töötajad piketeerivad Rootsi kontori ees
Nordea panga Eesti filiaali töötajad piketeerivad Nordea Rootsi kontori ees. Nad nõuavad võrdset kohtlemist ning kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamist Eestis.
Uudised
  • 07.01.17, 13:24
Euroopa AÜd: Nordea halvustab meelega usaldusisikuid
Euroopa ametühingute tegevjuhatuse liikme Liina Carri sõnul on Nordea Eesti töötajate streik Rootsi kontori ees ainuvõimalik käik olukorras, kus pank lahkus läbirääkimislaua tagant ja püüab töötajate esindajate mainet avalikult kahjustada.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele