Tarbija tahab pakendilt kaloreid jälgida

Ostja vaatab pakendi puhul ka muid tegureid - suurenenud on ootused toiduohutusele ja keskkonnasõbralikkusele. Samuti on hinnas pakendid, kust saab toiduportsjoni kaloreid lihtsamalt jälgida, kirjutab 7. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.  

USAs tehtud toidukaupade tootmist analüüsinud uuring näitas, et pakenditrende mõjutab suur ühe- ja kaheliikmeliste leibkondade osakaal, mis on 61 protsenti elanikkonnast. Seetõttu kasvab poodides taassuletavate, üksikportsjonitena müüdavate ja kahele mõeldud eine pakendite osakaal. 

ASi Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul võiks nendele andmetele tuginedes eeldada, et ka Eestis on pakenditrendid USAga analoogsed. Eriti olukorras, kus statistikaameti andmetel on meil ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi veelgi rohkem, lausa 65,6 protsenti. Kalbin märkis, et see number on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 6,1 protsenti. Väiksemate pakendite eelistamise trendi tema sõnul piimatoodete sektoris siiski näha pole. "Endiselt müüakse enamik meie piimatoodetest suurpakendites, poolest kilost kuni kahekiloste kogusteni,“ ütles ta.

Ühest küljest võib suuremat pakendit eelistama sundida hind – enamasti on suuremas koguses toote ostmisel selle kilohind soodsam. Teisalt on suuremates pakendites enamasti tooted, mis on nii-öelda klassikalised ja igapäevasemad ning mõeldud suurtes kogustes tarbimiseks. "Seega tarbija otsustab kas hinna ja mahu või siis kvaliteedi ja maitsenaudingu kasuks,“ märkis A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik.

Verniku sõnul leiab väiksemast pakendist kallima hinnaklassiga tooteid. "Trendi taga on tootja soov pakkuda paremat kvaliteeti ja seda ilma kompromissideta. Mõeldud on tarbijale, kelle ostueelistus ei ole kogus, vaid maitsenauding,“ rääkis Vernik. Seega pakkudes lisandväärtusega või teistsugust toodet väiksemas pakendis, on tarbijale tekitatud ostupõhjus. "Olemasolevat toodet aga ei tasu üks ühele väiksemasse pakendisse panna, sest sellisel juhul puudub tarbijal ostumotiiv,“ lisas Vernik. 

Väikses pakendis kaupa on kallim toota

Ka Kalbini sõnul on väikeste pakendite puhul sageli tegu kallima ja eksklusiivsema tootega, mille kilohind on kõrge, mistõttu ei soovita seda suures koguses osta.

A. Le Coq tõi turule õlle 0,25-liitrises pudelis. "Pakendi suurusest tulenevalt on joogi maitse nii pudeli alguses kui lõpus sama, tänu temperatuuri stabiilsena püsimisele,“ selgitas Vernik väiksema pudeli kasutusele võtmise põhjuseid. Ta lisas, et ühtlasi nähti veerandliitrise klaaspudeliga võimalust luua uus pakendistandard õlleturul ning arendada varasemast erinevaid tooteid. 

Tootmise seisukohast on Kalbini sõnul väiksemaid pakendiformaate kallim toota. "Sest liin pakib kindla arvu ühikuid tunnis. Ei ole vahet, kas tegemist on kilogrammise perepakendiga või sajagrammise jogurtitopsiga," märkis ta. "Küll aga mõjutab see märkimisväärselt tootmiskogust,“ lisas Kalbin. 

Joogitootja A. Le Coqi jaoks tähendab iga uus formaat tootmises kuluvat lisaaega liinide seadistamiseks. "Väiksema pakendi puhul ei saa rääkida efektiivsuse tõstmisest tootmises, vaid nii tarbijale kui tootjale on liitri hind sel juhul kõrgem,“ nentis Vernik, lisades, et kvaliteeti ja eksklusiivsust tõstes tuleb arvestada kulude kasvuga.