Maja kanepiga soojakindlaks

"Saame rääkida villaplaadi asendamiset polüretaanvahust hübriidplaadiga, mille soojuspidavus on tunduvalt parem ehk koefitsient tunduvalt väiksem,” rääkis Caparoli konsultant Eiko Roosimägi 23. märtsi Äripäeva ehituse rubriigis.

Teine viimase aja kuum sõna on ökoloogiline soojustusplaat - tööstuslikust kanepikiust toodetud isolatsiooniplaat. Kui välisturgudel on toode väljas olnud paar aastat, siis Eestis on see kättesaadav sellest kevadest. "Toote väljatöötajaks on meie emaettevõte ja seda saab hankida vaid meie kaudu, sest meie teada keegi teine sarnast ökoloogiliselt puhast soojusplaati turul ei paku,” märkis Roosimägi.

Tööstuslikust kanepikiust toodetud isolatsiooniplaadi valmistamisel on tootmisprotsessis kasutatud materjalijääke, mis teeb sellest keskkonnasõbraliku lahenduse. Paraku ei kvalifitseeru plaat soojuspidavuse alusel parimate hulka, jäädes soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK keskmisesse klassi.

Snikeri sõnul on ehituses kasutatavad isolatsioonmaterjalid enamasti tehislikud - anorgaanilisest mineraalvillakiust (klaas- ja kivivill) või plastisolatsioonid (polüstüreen või polüuretaan) - ja ökosoojustus pigem eradlik nähtus.

"Tehismaterjalid tagavad soojustusplaatide vastupidavuse hallitustele ja seentele," märkis Sniker. Kui ehituses kasutada orgaanilist materjali nagu vanapaber, lambavill ja muu selline, peab neid töötlema kemikaalidega, et nad konstruktsioonis sobivate tegurite koosmõjul (niiskus ja temperatuur) ei saaks hallituse ja seente toitaineks. "Kemikaalidega töötlemine muudab aga ökoloogilised materjalid mitte enam nii ökoloogilisteks,” selgitas Sniker.

Enamgi veel: toote keskkonnasõbralikkuse puhul on lisaks materjalile määrav ka tootmiskulu ja transport objektile, märkis Sniker. "Ehitustoodetele antakse välja EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaate, milles kirjas, kui palju kulutati materjali tootmisel energiat ja paisati atmosfääri süsihappegaasi. Tootmiskuludesse arvestatakse ka transport objektile,” selgitas Sniker.

Seega on jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud need materjalid, mida toodetakse näiteks jäätmetes võimalikult väikese energiakuluga ning objektile võimalikult lähedal.

Saunaisolatsioonil samad reeglid

Saunade ja teiste kõrge niiskustasemega ruumide soojustamine ei erine tavasoojustamisest - reegel on, et mida seespoolsem kiht, seda aurutihedam see peab olema.

"Kuna suhtelise niiskuse tase ja temperatuur on saunas kõrge ning niiskus tahab liikuda soojast niiskemast ruumist kuivema jahedama ruumi või välisõhu suunas, siis seda olulisem on teha soojustus- ja aurutõkkeisolatsioonitöid korralikult,” rõhutas ASi Saint-Gobain Ehitustooted tehniline konsultant Indrek Sniker. Nimetatud reegel tagab, et kui niiskus satub ehitusvea tõttu juhtumisi konstruktsiooni, saab see väljapoole ära kuivada.

Sama reegel kehtib ka näiteks veekeskuste puhul - korralik hüdroisolatsioon ja aurutõke konstruktsiooni sisepoolel on hädavajalikud, et niiskus ei pääseks konstruktsiooni ega põhjustaks seal kondensatsiooni ega teisi kahjustusi.

Seetõttu peavad sisemised isolatsioonimaterjalid olema aurutihedamad ja niiskuskindlamad kui välimised kihid. "Näiteks esimene kiht soojustust võiks olla kas XPS soojustusplaadid või vahtklaas. Pealmised soojustuskihid jällegi mineraalvillaplaadid, mis lisaks soojustusvõimele tagavad ka hea heliisolatsioonivõime ning tulepüsivuse,” sõnas Sniker. 

Leiliruumi energiasäästlikud soojustusplaadid

Leiliruumides kasutatakse kiviplokk- või puitkarkass-seinte puhul lisaks tavakonstruktsioonile enne sisemist laudvoodrit spetsiaalseid fooliumiga kaetud soojustusplaate. "Fooliumkattega soojustusplaadid on tappühendusega ja kinnitatud fooliumteibiga. Fooliumkate võimaldab plaate kasutada lisaks soojustusele ka aurutõkkena, samuti peegeldab fooliumkate leiliruumis soojuskiirgust tagasi. Soojustusplaadi ja laudvoodri vahele jääb õhutusvahe 25 mm,” rääkis Sniker.

Lisasoojustuse teeb võimalikuks alumiiniumpind, mis peegeldab soojuskiirgust. Seoses sellega väheneb sauna kütmiseks vajaminev energiahulk ning kütmiseks kuluv aeg. Lisaks on toode tulekindel ka kerise taga, kus seinapinna temperatuur tõuseb leiliruumi muudest pindadest kõrgemaks. Isolatsiooniplaati võib kasutada nii puit- kui kiviseinas.

Plaatide paigaldamine on lihtne. "Isolatsiooniplaat kinnitatakse puukarkassile plaadile paigaldatava puidust vaheliistu abil. Kuna plaat on jäik, ei ole plaatide paigaldamisel vaja naeltega paigaldada täiendavaid nn distantspukse," selgitas Sniker.

Kiviseina puhul kinnitatakse puidust vaheliistud plaatidele lööktüüblitega, eelnevalt tuleb villa sisse paigaldada 25 millimeetri kõrgused distantspuksid. Plaatide liitekohad jm teibitakse alumiiniumteibiga, mis tagab õhu-ja veeaurutiheduse. Plaatide lõikamine on hõlbus, seda saab teha villa- või vaibanoaga,” rääkis Sniker.