Mingil hetkel, kui asjad hakkasid hapuks minema ja osa tüssata saanud paadiomanikke rääkima hakkas, kadus Sarlini nimi ka Baltic Boat Centeri kodulehelt.
Baltic Boat Center läks pankrotti ja koha võttis sisse Riho Kalve ettevõte Best Marine, taas koos müügimehe Kaj Sarliniga. Küsides toona Riho Kalve käest, etkuidas ta suhtub sellesse, et tema ettevõttes töötab nii paljudele inimestele paadiäris võlgu jäänud Kaj Sarlin, vastas ta: „Ta teeb oma tööd professionaalselt. Mis see minu asi on, mis kohtuasjad tal pooleli on.Ta müüb väga hästi, ta on väga palju paate müünud.“
Üheks, kes Sarlini käest tüssata sai oli ettevõtja Alo Lilleberg. Temal viskas asi üle ja ta pöördus kohtusse. Kohus mõistis tema kasuks raha Sarlinilt välja, kuid Piritale koos kohtutäituriga otsuse täitmist nõudma minnes avastaski ta, et Baltic Boat Centeri asemel on koha sisse võtnud Best Marine. Praegu on ta ilma nii rahast kui ka paadist.
Koos veel mõne tüssata saanud paadiomanikuga algatasid nad Sarlini pankroti, mis jõustus, ja ühiselt püüavad võlausaldajad veel midagi Sarlini käest kätte saada. Pankotihaldur Martin Krupp märkis, et Sarlinil on üleval kohustusi 300 000 euro eest. Tema igakuine sissetulek on Soome riigilt saadav pension. Ning praegu Sarlin Kalve juures enam ametlikult ei tööta.
Tüssata saanud ettevõtja Alo Lillebergi advokaadi Indrek Naur on öelnud, et Kaj Sarlini juhtumitel on skeemitamise maik juures. "Skeemi lihtsus peitub selles, et teatavasti on sõidukeid ja väikelaevu võimalik võõrandada ilma registrikandeta. Sõlmid kirjaliku lihtlepingu, annad valduse üle ja sisuliselt oledki omanik," seletas Naur toona Äripäevale.
Tema hinnangul on autoregistril või laevaregistril vaid informatiivne tähendus, mitte nagu kinnistusregistril, kus kolmas isik kontrollib üle, kes on omanik. Nauri sõnul oli Baltic Boat Centeril toona registris 11 väikelaeva. "Sarlin jättis need laevad registrisse, ta ei kustutanud neid ära, sest see näitas ettevõtet võimsamana," ütles Naur. "Registri nõrkus võimaldabki teha selliseid tehinguid."
Nauri sõnul tõi tema kliendi puhul Sarlin argumendiks, et ta pole Baltic Boat Centeri omanik ja müügihinnas pole kokku lepitud. "Sarlin müüs laeva odavama hinnaga maha ja alles pärast küsis omaniku käest, kas ta on selle hinnaga nõus. Tegelikult oli laev sel hetkel juba maha müüdud," seletas Naur toona asjade käiku.
Nauri sõnul aitaks selliseid juhtumeid vältida Eesti ja Soome registrite omavaheline parem info vahetamine. Samuti võiks olla registris kolmas osapool, kes tausta uurib.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.