Volohhonski loobus isa pärandist

„Olen kohtunud Acroni presidentidega, kes väljendasid kahetsust, et nii on läinud, aga nad on teinud parima, et tuua asendus süsteemi seest,“ kommenteeris Eesti Raudtee nõukogu liige Raivo Vare.

Volohhonski võttis ASi DBT Muuga väetiseterminali vedamise enda kanda kolm aastat tagasi pärast seda, kui suri tema isa Vladimir Volohhonski, kes DBT omal ajal püsti pani ja keda on nimetatud Eesti transiidiäri loojaks.

„Aleksandril on uued väljakutsed, nagu öeldakse. Eesti mastaabis on üles ehitatud suur masinavärk, samas mängureeglid kogu aeg üha rohkem formaliseeruvad. Aleksandri kadunud isa oli läbi kiviseina mineja tüüpi, ehitas selle firma algselt üles, aga Aleksandr on saanud ju välishariduse muul teemal,“ rääkis Vare, kellele näib, et DBT juhtimine polnud noorele Volohhonskile enam piisavalt huvitav.

BCT ja DBT ühinemise kohta märkis Tiiman, et liitmine oli mõttekas, kuna mõlemad ettevõtted kuulusid samale kapitalile ehk ettevõttele Acron. Peale selle oli oluline argument, et mõlema firma tegevus oli juba varem tihedalt põimunud. Ühinemisega loodetakse kulusid koomale tõmmata ja efektiivsust tõsta. „Eks vaatame järgmisel aastal samal ajal,“ pakkus Tiiman, millal on näha kahe firma ühendamisest kerkivat kasu. „Nii BCT kui ka DBT on siiani olnud kasumlikud ettevõtted, kontserni raames oleme ühed parimad rentaabluse poolest.“

Turuseis rahuldav

Väetiste hinnad ei ole maailmaturul oluliselt ei tõusnud ega langenud, samuti jagub tellimusi. DBT avalike suhete juht Ago Tiiman tõdes, et turuseis võiks olla parem, kuid samas on olukord normaalne.

„Huvitav on aga küll, et rohkem tuntakse huvi kompleksväetiste vastu, mis annab meile võimaluse tegeleda uue asjaga - väetiste segamisega,“ rääkis Tiiman, et DBT ei piirdu enam vaid väetiste komponentide edasisaatmisega, vaid saadab tellijale valmistoodangu.

Selleks aastaks on firma majandusprognoose teinud, kuid täpseid numbreid Tiiman esile ei toonud, öeldes ainult, et miinust kasumireal selle aasta lõpus näha ei ole. „Kasumisse jääme igal juhul,“ ütles Tiiman ja märkis mulluste tulemuste kohta, et ka nendele ei ole otseselt midagi ette heita. „Normaalsed tulemused olid. Ei olnud kõige hullemad, ei olnud kõige paremad. Kuigi kunagi rekordaastal 2012 töötlesime Muugal üle 2,2 miljoni tonni kaupa, siis eelmisel aastal oli see number 1,7 ja 1,8 miljoni tonni vahel, mis on ka normaalne tulemus.“

Vare märkis, et väetiseturul on näha mõnes kaubagrupis hinnalangust, samal ajal tiheneb konkurents ja kukub kasumlikkus. „On natuke sarnane mehhanism naftaturuga.“