Tuhanded firmad lõpetasid karidel

"Mingu kuu peale, ma ei tule selle pealegi, et selle üle uhke oleksin. Pankrot on õnnetus. Kui õunapuu kuivab aias ära, siis ma ei ole uhke, et Valge klaarõun läks. Firmat võib võrrelda elusolendiga, pead tema eest hoolitsema ja siis võid loota saagile. Pankrot on hädaolukord, need on firma matused,“ rääkis ettevõtja Jüri Mõis, kes on ise olnud kahel pool – nii võlausaldaja kui ka pankrotis firma eesotsas.

Eelmisel aastal läks menetluse ja likvideerimisega pankrotti 308 firmat, kokku jäi võlgu üles 24 miljoni euro ulatuses. Teise osa moodustasid 6600 firmat, mis sundkustutati. Võlad ulatusid neil pea 43 miljoni euroni. Ettevõtteid ühendab kolm taktikalist sammu: majandusaasta aruannete mitteesitamine, tankistide kasutamine ja rünnakutena kasutatud võlavaidlused, avaldas võlausaldajate liidu juhatuse liige Marie Rosin. „300 on jäänud vahele – nende suhtes on pankrot algatatud. 6600 on need nii-öelda õnnelikud, kes pääsesid ja kelle suhtes võlausaldajad ei alustanud pankrotti või ei raatsinud raha raisata,“ selgitas Rosin.

Pankrot ei tohiks Rosina sõnul olla loomulik. „Olen 15 aastat ettevõtja, aga ei ole ühtegi ettevõtet põhja lasknud. Saksamaal lähevad ettevõtjad kriminaalkaristuse hirmus varakult paberitega kohtusse ja 50% ulatuses on võimalik nõudeid tagasi saada,“ tõi Rosin näite ja lisas, et Eestis aga on võla tagasisaamine pea nullilähedane. „Pankrotid peaks ausalt läbi viima, pankrotist õppima, mitte tundma uhkust, et olen üks, kaks, kolm, viis või kümme ettevõtet pankrotti lasknud. Poliitikud ja arvamusliidrid toovad ka välja uhkeid kõlavaid lauseid, et see ei ole ärimees, kes ei ole pankrotti läinud – mina sellega ei nõustu.“