Maksuintress kui riigi magus tuluallikas

Praegu kehtiv intressimäär meenutab kiirlaenuteenuse pakkujate intresse. Nimelt kui kommertspangad annavad laene paari protsendiga, siis kiirlaenupakkujad paarikümne protsendiga. Näiteks on Credit24.ee aastane intress 1000 euro suurusele laenule umbes 46%.

Intressimäär vajab langetamist

Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas leiab, et maksukorralduse intress võiks olla vähemalt kaks korda madalam kui praegu. Kui see oleks vaid paar protsenti aastas, kaotaks see juba oma peamise eesmärgi, milleks on motiveerida maksukohustusi õigel ajal tasuma. „Samuti ei tahaks ma maksumaksjana, et mu raha istuks maksuameti käes ja saaksin õigeks mõistmise korral selle eest vaid 1–2% aastas. See poleks mõistlik,“ ütles Tingas. Ta lisas, et loomulikult on iseküsimus, kas maksumaksja oleks üldse nõus, kui ta hakkaks tulevikus õigeks mõistmise korral praegusest vähem raha tagasi saama.

Enamikul juhtudest jääb raha niikuinii maksuameti kätte, aga on ka vastupidiseid juhtumeid. Värvikaim näide maksuameti kaotusest on Tingase sõnul see, kui 2009. aastal pidi riik metsanduskontserni Sylvesteri omanikele tagasi maksma üle 11 miljoni euro maksuintressi.

Tingase sõnul on Eesti intressimäärade lähenemine pigem erandlik. „Välismaalastest maksukonsultandid imestavad, et Eestis võetakse viivist aastaid, kuni see on sama suur kui maksusumma,“ ütles ta. Enamikus riikides on tavapärasem, kui viivist võetakse lühiajaliste hilinemiste katteks ja pikematel juhtumitel määratakse trahvid. „Kuna trahvisummad võivad olla ka 200% maksusummast, siis ei taha anda hinnangut, kumb lähenemine on õigem,“ lisas Tingas. Küll aga leiab ta, et intressi süsteem on objektiivsem. „Nii ei loe, kas maksuametnikul on hea või halb tuju või kas kellegi süü paistab suurem või väiksem – intressimäär on üks ja sama,“ selgitas ta.

Tingase sõnul ei peaks muretsema, et maksuametil on suurema intressi nimel huvi maksumenetlusi venitada. 2013. aastal maksukorralduse eelnõu seletuskirjas tehtud analüüs näitas, et mida hiljem määratakse maksusumma, seda väiksem on selle laekumise tõenäosus.

Intress finantsturgudega vastavusse

Ka maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise sõnul tuleb intressimäära vähendada vastavalt finantsturgudel toimuvale. „Praeguseks oleme jõudnud seisu, kus on küllaltki suur tõenäosus, et kehtiv määr on põhiseadusega vastuolus,“ ütles ta. Lehis selgitas, et maksuintressil on kaks eesmärki – kahju hüvitamine võlausaldajale ja võlgniku mõjutamine kohustust õigel ajal täitma. Kui kahju väheneb, siis järelikult trahvi komponent ajaga suureneb. „Kuna üldise intressitaseme langemine toob kaasa selle, et riigil on teoreetiliselt võimalik puuduv raha odavamalt laenata, siis järelikult muutub karistus maksude tasumisega viivitamise eest ebaproportsionaalselt suuremaks,“ rääkis ta.