Äripäev märkas peaministrit rõõmustanud uudist juba varem. Rõivas säutsus 10. veebruaril, et Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita ehk ostujõudu arvestades 2014. aastal 76%-ni Euroopa Liidu keskmisest, sealhulgas mööda Kreekast.
Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita (ostujõudu arvestades) 2014. aastal 76%-ni EL keskmisest, mh Kreekast mööda.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas)
February 10, 2016Tõepoolest, ka Äripäev kirjutas mullu juunis, et
Eesti on Kreekast parem, aga Leedust kehvem. Toona avaldatud andmete põhjal oli Eesti SKP ostujõu alusel 73% ja Leedul 74% Euroopa Liidu keskmisest. Statistiliselt väike muudatus, kus nüüd on omakorda ühe protsendipunkti võrra ees Eesti, Äripäeva toimetust rõkkama siiski ei pane.
Leedu kasv on olnud muljetavaldav, samas kui Eesti on tammunud aastaid samal pulgal. Lisaks, kui mineviku asemel vaadata tulevikku, siis Leedu majandus endiselt kasvab, samal ajal on Eesti mõnes kvartalis näidanud ka majanduslangust. Sellest saab lugeda artiklist „
Eesti majanduskasv Kreeka ja Soome liigas“.
Paistab, et Taavi Rõivast on veebruaris rõõmustanud ka Eesti Panga avaldatud arvutus, kus tuli välja, et madalapalgalised maksavad kolme Balti riigi võrdluses kõige vähem makse Eestis. Nimelt selleks, et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.
.
@EestiPank: et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas)
February 22, 2016Sellest, et
odav tööjõud on Eestis kõige soodsam, kirjutas Äripäev juba mullu detsembris. Nii läheb 600eurost palka teeniv üksi elav töötaja Eestis tööandjale maksma 987,54 eurot, samas kui Leedus 1025,78 ja Lätis 1045,45, vahendas Dienas Bizness Läti tööandjate liidu andmeid.
Samuti on Rõivas märkinud veebruaris, et Eesti puhul pole probleem kõrged tööjõumaksud, vaid liiga kõrged palgad. 14. veebruaril säutsus Rõivas, et Reformierakonnale sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel on peaküsimus siiski Leedust kolmandiku võrra kõrgemas palgatasemes.
RE-le sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel peaküsimus siiski 1/3 võrra Leedust kõrgemas palgatasemes.
#terevisioon— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas)
February 15, 2016Äripäeva rõõmustab, kui Eestisse tekiks aina rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Viimati kirjutasime sellest ka juhtkirjas „
Aitäh, PKC! Et tulid. Ja et nüüd lahkud“. Samas kriitikat on majanduspoliitika aadressil avaldanud tööandjad, vaadates tulevikku. Tööandjate liidu juht
Toomas Tamsar kirjutas, et kriitiline piir on käes ning meie kõrged tööjõukulud, kõrge hinnaga energia, tõusvad aktsiisid söövad järjepidevalt kohaliku tööstuse konkurentsivõimet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.