• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,08%7 668,29
  • DOW 300,35%53 463,58
  • Nasdaq −0,32%26 095,8
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,83
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,08%7 668,29
  • DOW 300,35%53 463,58
  • Nasdaq −0,32%26 095,8
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,83
Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene kulutas ministeeriumi krediitkaarti kasutades möödunud aastal tuhandeid eurosid, tehingute väljavõttes sisalduvad nii parkimistasud kui ka taksosõidud.
Kultuuriminsteeriumi kantsler Paavo Nõgene (vasakul) ja kultuuriminister Indrek Saar
  • Kultuuriminsteeriumi kantsler Paavo Nõgene (vasakul) ja kultuuriminister Indrek Saar
  • Foto: Raul Mee
Tasub teada
Kultuuriministeeriumi krediitkaart oli 2015. aastal juhtkonna liikmetel:
kultuuriminister Indrek Saar
ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene
välissuhete osakonna juhataja Kadri Jauram
Välisteenistuses viibivatel kultuuridiplomaatidel on kaart:
Eike Eller, Brüssel
Dimitri Mironov, Moskva
Rea Rannu-Ideon, Pariis
Anu Kippasto, Helsingi (asus ametisse detsembris 2015)
Kersti Kirs, London (asus ametisse märtsis 2015)
Kuulimiidid on üldjuhul 3000-3500 eurot. Limiiti suurendatakse ajutiselt, kui mitu lähetust on ühe kalendrikuu arvestusperioodis ning lähetuste korral, kui tuleb tasuda ka teiste kultuuriministeeriumist lähetuses olevate isikute lähetuskulusid.
Krediitkaardiga tekkivad kulud on enamikul puhkudel seotud välislähetustel tekkivate transpordi-, majutus-, esindus-, projekti- või vastuvõtukulude katmisega (sh pidevalt välisteenistuses töötavate atašeede tegevuseks vajalikud tehingud).
Eelistatud on küll arvete tasumine Tallinnast, kuid diplomaadil on õigus valida talle sobivaim makseviis.
Kui krediitkaarti omavatel inimestel tekivad välislähetusel majutusasutuses koos tööalaste kuludega ka tööga mitteseotud kulusid, tasutakse need isikliku pangakaardiga või peetakse hiljem kinni töötasust. 
allikas: kultuuriministeerium
Paavo Nõgese käsutuses olnud kultuuriministeeriumi krediitkaardi mullust väljavõtet vaadates torkasid silma taksosõidud kodu- ja välismaal ning isegi mõned parkimistasud pealinna kaubanduskeskuses. Rohketel välisvisiitidel ei olnud lisaks majutusemaksetele harvad lõuna- ja õhtusöögi võõrustamised kolleegidega. Näiteks maksis Nõgene ühe Berliini ooperimaja juhtkonnaga peetud lõunasöögi eest viie inimese peale 250 eurot. Kokku kulutas kantsler mullu krediitkaardiga pea 14 000 eurot.
Kultuuriministeeriumis oli möödunud aastal kasutusel kokku kaheksa krediitkaarti. Teiste kaardikasutus jäi palju tagasihoidlikumaks. „Nendest ühe kasutus lõppes, kuna kultuuriatašee Soomes vahetus ning kaardi kehtivusaja lõppemisel loobus kantsler 2016. aastal uue kaardi tellimisest,“ rääkis kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.
Kompus selgitas, et kultuuriministeeriumis jälgib raamatupidamine atašeede kulusid igakuiselt. Vajadusel täpsustatakse kulude tekkimise põhjusi, nii nagu igasuguste kulude puhul. 2015. aasta andmete põhjal on ministeerium Kompuse sõnul äsja täiendanud välisteenistuses töötavate atašeede käsiraamatut, kus on täpsustatud krediitkaardi kasutamise tingimusi.
Kui detailselt kontrollib riigikontroll krediitkaarte?
Riigikontroll teeb asutustes kontrollitoiminguid lähtuvalt oma riskihinnangust. Riskihinnangu koostamisel võetakse muu hulgas arvesse asutuse tegevuse iseloomu, tehingute arvu ja suurust. Seejuures analüüsitakse kontrollikeskkonda: hinnatakse asutuses loodud sisekontrollisüsteemi ja selle toimivust. Sisekontrollisüsteemi loomise ja toimivuse eest vastutab asutus. Riigikontrolli kontrollitoimingud ei asenda asutuse enda loodud kontrollisüsteemi.
Audit oma iseloomult on väljavõtteline, st kõiki tehinguid ei kontrollita. Riigikontroll ei kinnita kuludokumente, kuludokumentide kinnitamine ja nende hindamine on asutuse ülesanne. Riigikontroll hindab, kas asutus on järginud majandustehinguid tehes vastavaid õigusakte, asjakohaseid kordasid ja parimat praktikat. 
Kas see on lubatav ja eetiline, et näiteks asutuse krediitkaardiga makstakse välismaal töölähetuses olles enda lõuna- ja õhtusöögi arveid? 
Asutuse krediitkaart on ette nähtud töiste kulude tasumiseks. Kui tegemist on töise aruteluga, siis võib tegu olla töise kuluga. Seda hindab kuluhaldur.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele