Moetoit sushi aitab väikeäri käima lükata

Samurai Sushi, Sushi Time, Sushi Line, Nemo Sushi, NEKO Sushi, Sushi TOP, Plaza Sushi, Sushi Art, Sushi Guru, O-Sushi, Sushi Panda, My Sushi, Sushi&Pie... Selle sugugi mitte lõpliku loetelu järgi võiks arvata, et eestlase üks peamisi kõhutäitjaid on sushi. Sellest jaapani piduroast on saanud lemmik, millega kostitatakse sünnipäevakülalisi ja mida tellitakse koju, sushi't peetakse tervislikuks, sushi on moes, kirjutab 5. veebruari Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

Telli kaasa või söö kohapeal

Rotermanni keskuses asuva Sushi&Sake pereliige Silvia Ingrid Kukk, kes pealinna sushi-turuga hästi kursis, märkis, et kohad jagunevad kaheks: on need, kust saab ainult kaasa tellida ja need, kus saab ka kohapeal süüa. "Viimased omakorda jagunevad lihtsateks toitlustuskohtadeks ja elamust pakkuvateks restoranideks."

Takagi hinnangul on sushi-kohtade kvaliteeditase väga erinev, põhjuseks enamasti tooraine, mida kasutatakse. "Me tegeleme ka hulgimüügiga ja teame seetõttu päris hästi, millest toitu valmistatakse. Näha on, et paljud sushi-valmistajad meilt ei telli, kuna toorainet peetakse kalliks. Pigem kasutatakse keskmisest pisut madalama kvaliteediga toorainet, kuna hind on kõige olulisem näitaja. Aga muidugi on ka väga edukaid take-away kohti,“ selgitas ta ja lisas, et eestlane on nõus rohkem maksma, et kvaliteetset toitu saada.

Daigo märkis ka, et vahel peetakse sushi't ekslikult ebakvaliteetseks ning tegelikult on asi hoopis selles, et ei osata seda süüa. "Näiteks meil Tokumarus on riis sushi's üsna pehme, me ei suru seda kõvasti kokku ja tahame, et sushi sulaks suus. Kui klient kurdab, et sushi laguneb, ei tähenda see, et tuleks riisi kõvemini kokku pressida," selgitas ta.

Ta lisas, et sushi't süües ei või seda täielikult kastme sisse kasta. "Maki puhul kastetakse sojakastmesse vaid ots, nigiri't süües tuleks kastmesse kasta kalaga pool,“ õpetas ta.

Kukk märkis, et ka neil on plaanis muutused - nii nimemuutus, uus asukoht kui ka pakutava valik. "Vähendame sushi osakaalu oma menüüdes ning hakkame rohkem pakkuma jaapani eelroogi, nuudliroogi ja suppe," märkis Kukk. "Proovime nišitoodetega, mida keegi veel ei paku, tugevalt turule tulla,“ lisas Kukk, kes nimetas konkurendina vaid Solarises asutat Tokumarut ja Narva maanteel asuvat Sushi Plazat. "Edu võti on teha mitte sama asja paremini, vaid pakkuda midagi uut. Jaapani köök on imeline. Käin konkurentide juures söömas ja ausalt öeldes nad teevad head asja,“ polnud Kukk kiitusega kitsi. 

Info hea söögi kohta levib suust suhu

Anija valla sushi-kokk Katrin Roomere hakkas FIEna tegutsema mullu septembris. Varem oli ta sõpradele-tuttavatele sushivaagnaid valmistanud tellimise peale.

"Inimesed otsivad toidulauale vaheldust ning sünnipäevapidudele on hakatud üha rohkem sushi-vaagnaid tellima. Püsikliente on mul nüüd 10-15, aga huvilisi on hakanud tulema ka koduvallast kaugemalt," selgitas Roomere. "Praegu töötan poole kohaga ja lähiaastatel väga laieneda ei soovi, sest laps on veel väike,“ rääkis ta.

Roomere tööleasumist koduköögis ajendaski soov töötada osalise tööajaga, ent sobivat kohta polnud kuskilt leida.  Toiduvalmistamine on naist kogu aeg köitnud, ehkki eelnevalt töötas ta hoopis akvaristika kaupluses. Koduköögis valmistab ta peale sushi-komplektide tellimustööna ka torte ja muid maiuseid. 

Päris iga päev Roomere sushi't ei valmista, tellitakse rohkem nädalavahetusteks, nädala sees teeb ta ka lõuna- ja õhtusöögikomplekte ühele inimesele. Praegu on kokkulepe ka kohaliku kohvikuga, et kevadel hakkab Roomere seal igapäevaselt sushi't pakkuma."Reklaaminud ma end eriti ei ole. Kohalikud teavad ja tellivad, info levib suust suhu ja Facebookis. Laienemismõtted lükkan veel mõne aasta edasi. Äri alustamine on aeganõudev ja küllap saan esialgu suures osas loota vaid iseendale,“ arutles Roomere.

Hea sushi tegemiseks on tema sõnul vajalik tooraine küll kallis ja tegemine aeganõudev. "Aga keeruline see minu jaoks pole," märkis Roomere. "Eks pisut tuleb tulu ka, aga käive on väga kõikuv: vahel 100 eurot nädalas, aga vahel, näiteks aastavahetuse pidustuste ajal, 200 eurot päevas,“ selgitas ta.