Vilepuhumise mehhanismi kasutamine toob teise töötaja andmete (sh nime) avaldamise tõttu paratamatult kaasa isikuandmete töötlemise, seega tuleb selle rakendamisel Euroopas ja Eestis järgida siin kehtivaid andmekaitse eeskirju, märkis jurist. "Kuigi enamikus Euroopa riikides on vilepuhujatega seonduv senini reguleerimata, on vilepuhumissüsteemi rakendamine enamikus Euroopa riikides lubatud. Eraldi regulatsioonid vilepuhujate kaitseks on vastu võetud näiteks Suurbritannias ja Luksemburgis."
Eestis kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, temaga sõlmitud lepingu täitmiseks või seaduse alusel, märkis Liis. "Andmekaitse Inspektsioon on Eestis rangel seisukohal, et teise töötaja väärkäitumisest teavitamise mehhanismi loomine Eestis on keelatud," nentis ta.
Praeguse regulatsiooni kohaselt võib töötaja küll tööandjat teise töötaja toimepandud väärteost või ebaeetilisest käitumisest enda initsiatiivil teavitada, kuid keelatud on süsteemi loomine, mis võimaldaks sisuliselt piiramatut anonüümset teavitamist. "Vilepuhumissüsteemi loomine oleks Andmekaitse Inspektsiooni seisukoha järgi vastuolus isikuandmete kaitse seadusega ning seega võib sellise mehhanismi rakendamine tuua kaasa kopsaka trahvi. Samas on küsitav, kas Andmekaitse Inspektsiooni jäik seisukoht on põhjendatud," märkis Liis.
Liis lisas, et töölepingu seaduse järgi on töötajal kohustus tööandjat teavitada kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. "Andmekaitse Inspektsiooni seisukoha järgi on sätte eesmärk piiritletud kitsalt üksnes töötaja enda andmetega ning sätte eesmärk ei ole teise töötajaga seotud asjaoludest teavitamine," rõhutas Liis. "Meie hinnangul on Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht ekslik ega põhine kehtival seadusel."
Liis selgitas, et kui ühele töötajale saab teatavaks, et teine töötaja on töösuhtes pannud toime väärkäitumise (näiteks omastab süsteemselt tööandja vara), on tegemist töösuhtega seonduva olulise asjaoluga. Samuti on tegemist asjaoluga, mille teadasaamiseks on tööandjal õigustatud huvi.
"Töölepingu seadust tuleks sellises olukorras tõlgendada laiendavalt. Töösuhtega seotud asjaolud, mille teadasaamiseks on tööandjal õigustatud huvi, ei pea piirnema kitsalt töötaja endaga seotud faktidega," märkis Liis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.