Varem osales Soome–Eesti gaasitoru ja Soome lahe kaldale kavandatud regionaalse veeldatud gaasi terminali projektis ka Gasum, kuid firma lahkus, kaheldes projektide majanduslikus tasuvuses.
Gaasi tarbimine Soomes on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda kahanenud. Ka
Balti riikides on gaasi nõudlus tugevalt kukkunud, möönis Rokas Masiulis, visandades teise käega gaasi uusi kasutusalasid. Soomes tarbiti mullu gaasi 2,6 miljardit kuupmeetrit.
Soome majandusministeeriumi töögrupis osalenud Soome Tööandjate Keskliidu esindaja Mikael Ohlström kommenteeris Kauppalehtile, et muudatustega Soome gaasiturul ei ole vaja kiirustada.
„Maagaasi konkurentsivõime on mitmel põhjusel nõrgenenud. Uuendused tuleb teha nii, et see ei tooks gaasi tarbijatele kaasa liiga suuri lisakulusid,“ ütles ta. „Balticconnector üksi ei muuda midagi, sest ka Balti riikidesse tuleb gaas
Venemaalt. Kui aga ehitatakse välja gaasitoru Leedu ja Poola vahel ja kaovad kitsaskohad ka Balti riikide endi vahelt, alles siis tekib uus tarnekanal.“
Ohlström pooldab uuendustele pikka üleminekuaega. Samuti osutab ta, et gaasituru arengut tuleks toetada ka muul moel – praegu on gaasi konkurentsivõimet Soomes vähendanud maksude tõstmine. Gaasinõudlust on vähendanud ka panustamine bioenergiale.
Gaasi infrastruktuuri rajamine on Ohlströmi sõnul otsus, mis puudutab vähemalt 50 aastat. Samal ajal tahab EL vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest. „Kui tarbimine ei kasva, ei ole pakkumise suurendamisest mingit lusti,“ ütles ta.