Investor: pensionisamba remont on pealiskaudne

„Minu meelest ei tegeleta praeguste lahenduste puhul tegeliku probleemi sisuga, vaid lähenetakse asjale pealiskaudselt,“ hindas tuntud naisinvestor ja õpetaja Kristi Saare. Ta selgitas, et teise ja kolmanda samba puhul on probleemiks lepingute keerukus, väljamaksete süsteemi süvenemine nõuab korralikku pingutust, sellele lisanduvad aga madal tootlikkus ja sisuliselt valikute puudumine.

Rahandusministeerium teatas eile, et hakkab teist pensionisammast parendama ning muudatusettepanekute aluseks on ministeeriumi analüüsid, kus uuriti väljamaksete esimese viie aasta kogemust ja edasiarenduste võimalusi. Minister Sven Sester selgitas, et teises sambas plaanitakse lubada investeerimisriskiga pensionilepingute sõlmimist, mis pakuvad küll eluaegset pensioni, kuid mille alusel makstava pensioni suurus sõltub investeeringute tulususest. Praegu on lubatud üksnes garanteeritud tootlusega pensionilepingud. Fondipensioni alternatiiviks plaanib ministeerium lubada ka fikseeritud tähtajaga pensionilepinguid.

Teenustasud söövad tootlikkuse

Ettepank mure suure mure taustal

Küll aga märkis Tagel, et ministeeriumi ettepanekust kumab läbi mure, kuidas tagada pensioni ja viimase palga 40 protsendi suurune suhe, mida Euroopa Sotsiaalharta ette näeb. Ta selgitas, et arvestades tööealise elanikkonna vähenemist, eluea pikenemist ning praeguseks suhteliselt lühikest aega kestnud kogumisperioodi, on igati mõistlik suunata teise samba pensionisäästud investeerimistulu teenimisele ka pärast pensioniea saabumist. See parandab tema hinnangul konkurentsi ning inimese valikuvõimalusi.  

Tagel avaldas aga kahtlust, kas kindlustuslepingutega piiratud valikud on piisav lahendus lisapensioni kogumiseks. Tema hinnangul võiks inimestel lubada endal otsustada, kas ja kui palju pensionimakseid ta võtab otse pensionifondist või jätab fondi ning mil määral võtab pensioni elukindlustuse kaudu. „Suurem valikuvabadus ja rohkem võimalusi motiveerib inimesi end kurssi viima erinevate pensionilahendustega. Seeläbi kasvab inimeste teadlikkus pensionisüsteemist, investeerimisriskidest, erinevate lahenduste plussidest ja miinustest,“ märkis Tagel.

ASi LHV Varahaldus juhatuse esimehe Mihkel Oja sõnul on tegemist lausa tänuväärse ja oodatud eelnõuga, mille suurimat kasutegurit on näha eelkõige paindlikkuses pensioni koguja jaoks. „Eelnõus sisalduvad muudatused annavad pensioniikka jõudnule oluliselt vabamad käed iseseisvaks otsustamiseks, kuidas ja millal kasutada oma pensionivara,“ märkis Oja. Ta rõhutas, et kui 2009. aastal teatas riik ajutisest maksete peatamisest, valisid enam kui pooled LHV pensionifondide klientidest võimaluse jätkata iseseisvalt teise samba makseid, saades hiljem riigi suurema panuse. Ka 2013. aastal valisid paljud kliendid võimaluse sissemakset suurendada. „Need kõnekad näited räägivad nii pensionikogujate valmisolekust panustada koos riigiga rohkem oma pensionivara kogumiseks kui ka vajadusest paindlikumate lahenduste järele,“ kommenteeris Oja.