Venemaal põletati Sorose kirjastatud raamatuid

„Ma leian, et sellega, mis iganes seal juhtus, tuleb tegeleda. Leian, et raamatute põletamine on põhimõtteliselt samast seeriast mis mälestusmärkide kõrvaldamine. See näeb nii halb välja ja kutsub esile kummalisi ajaloolisi seoseid, et minu meelest on see täiesti vastuvõetamatu,“ vahendas Interfax ministri sõnu.

Kui Rambler News Service’i ajakirjanik kultuuriministrilt küsis, kas äkki ei tulnud raamatute hävitamise luba tema enda ministeeriumist, pahvatas Medinski: „Kas te teete nalja või?“

Ajakirjaniku küsimus ei olnudki kuigi põhjendamatu – kui eile sai teatavaks, et Vorkuta mäekolledži raamatukogus hävitati Sorose fondi rahastatud kahe raamatu 53 eksemplari, avaldas internetiväljaanne 7x7 vastuse, mille sai Komi Vabariigi haridus- ja noorsoopoliitika ministeeriumist: sellest selgub, et lisaks kõnealustele kuulub hävitamisele ka 14 teost Vorkuta poütehnikumi ja 413 raamatut Uhtinski tehnikaülikooli raamatukogust.

Venemaa peaprokuratuur tunnistas läinud aasta novembris riigis ebasoovitavaks – ehk teisisõnu keelas – Avatud Ühiskonna nime all tegutsenud Sorose fondi ja fondi Koostöö. George Soros ise nimetas toona seda otsust ajutiseks kõrvalekaldeks normist.

Ebasoovitavate välisorganisatsioonide seaduse võttis Venemaa vastu mullu mais. Seadus võimaldab keelata Venemaal välismaiste valitsusväliste ühenduste tegevuse, kui need ohustavad Venemaa põhiseaduslikke aluseid, kaitsevõimet või julgeolekut. Organisatsiooni ebasoovitavaks nimetamine on peaprokuratuuri ja välisministeeriumi pädevuses.

Sorose fond on tegev 30 riigis ning Venemaal tegutsetud 1995-2003 aasta jooksul toetanud miljardite dollarite eest õppejõude ja tudengeid – kokkuvõttes üle 64 500 inimese.

Maailma hilisajaloo kuulsamaid raamatupõletamisaktsioone korraldasid natsid, kui tegid 1933. aasta mais Berliinis lõkke teostest, mis ei sobitunud nende ideoloogiaga.