Ekspert: tänavu algab Euroopa Liidu lagunemine

Kui Brexit peaks teoks saama, saab poliitiline virvarr hoo sisse. Šotimaa võib Suurbritannia koosseisust lahkuda, mis tähendaks ühtlasi Suurbritannia lagunemist. See annab omakorda hoogu juurde Katalooniale, kes tahab juba pikemat aega Hispaaniast eralduda.

Mis puudutab terrorismi, siis ka siin ei tule Euroopal probleemidest puudus. Küsimus pole Roubini hinnangul enam selles, kas terrorirünnakud toimuvad, vaid selles, millal nad toimuvad. See võib aga anda hoobi Euroopa majandusele: tarbijate kindlustunne ning ettevõtlus vähenevad.

Ühtlasi märgib Roubini, et nõustub nendega, kes peavad praegust kriisi ohuks Euroopa eksistentsile. Tema hinnangul on äärmiselt vajalik, et liikmesriigid lepiksid kokku ühises poliitikas ning tagaksid ühise välispiiri kaitse. Vastasel juhul kaotab Schengen oma mõtte.

Mõistagi ei jäta Roubini puudutamata ka Euroopas üha populistlikumaks muutuvat parteimaastikku. Ta märgib, et kasinuse, migratsiooni, moslemite ning globaliseerumise vastased parteid koguvad üha suuremat toetust. Näidetena võib siinkohal välja tuua Kreekas võimul oleva Syriza, keeruka poliitilise olukorra Hispaanias, aga ka riigid, kus immigratsioonivastane poliitika võtab üha enam maad, nende seas Soome, Taani, Rootsi ning Holland. Mainimata ei saa ka jätta Prantsusmaad, kus paremradikaalne Rahvusrinne tegi kohalike valimiste esimeses voorus väga hea tulemuse, ent kaotas positsiooni teises voorus.

Lisaks on tema hinnangul sisepoliitilise turmtule all Itaalia peaminister Matteo Renzi, samuti on ohus Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli positsioon, kuna tema otsus lubada Saksamaale peaaegu miljon asüülitaotlejat on saanud vastuolulist tagasisidet. 

Lõpetuseks lausub Roubini, et Euroopa vajab suuremat solidaarust, koostööd, riskide jagamist ning integratsiooni. Praegu tundub aga, et eurooplased muutuvad pigem üha natsionalistlikumaks, pooldavad pigem omaette olemist ning ei panusta koostööle.