Milline inimene on aasta ärimees?

Ajal, kui investeeringud on Eestis aastakümnete põhjas, paistavad silma Euroopa suurim pelletitootja Graanul Invest ning selle juht ja suuromanik Raul Kirjanen, kes ettevõtet jõuliselt laiendab. Julgus ja tulevikunägemus tõid talle tänavu Äripäeva tiitli aasta ärimees.

Meedias on Kirjanenist kujunenud pilt kui edukast, kuid tagasihoidlikust pelletifirma suuromanikust, kes hoiab teadlikult madalat profiili. Nüüd on näiline jää pragunemas. Ehkki ta on nõus intervjuuga, tõmbab ta jooned enne kohtumist otsustavalt paika - et ta ei pea end avaliku elu tegelaseks, eraelust juttu ei tule.Tagasihoidlik uhkus tehtu üle

"Olen meedias viimasel ajal rohkem, sest mul on tunne, et Eestis hakkab õhkkond ettevõtlus- ja riigitasandil sumbuma, mis on pannud mind oma seisukohti avaldama. Meie firma on kasvanud suureks ja sellega kaasneb ka vastutus metsasektori eest sõnavõtmisel," selgitab Kirjanen Tallinna kontori koosolekuruumis.

Tehinguid sõlmides on ta täpne ja mõtleb detailidele. Võimalikke probleeme on lihtsam läbi rääkida enne tehingu tegemist, mitte pärast, kui nägemused lahknevad. Paks pahandus on siis juba käes. "Äris on vähe probleeme, mis on ühe poole omad. Tegelema peaks positiivsete, mitte negatiivsete asjadega, sest aeg on piiratud."

Firmast lahkumise aeg on ilmselt käes, kui sisse poeb tunne, et keegi teine suudab firmasse rohkem panustada, oletab Kirjanen. Pelletiäris tegutseb ta 16. aastat, Graanul Investis sai mullu täis dekaad.

Sihitult triiviv riik

Kui eraelu pole jututeema, siis majanduspoliitika paneb teda elavnema. Kirjanen pole varjanud, et suhtub Eesti majanduspoliitika hetkeolukorda kriitiliselt. Suurim etteheide riigile on plaani puudumine. Kirjanen ei mõtle sellega aastaks või mõneks kuuks paikapandut, vaid plaani, mis näitaks, mis saab Eestiga aastaid hiljem.

"Mis saab kümne aasta pärast? Kui küsida valitsuselt või Eesti Pangalt, milline on Eesti aastal 2025, siis ma ei tea, et vastust oleks. Kuidas demograafilised protsessid hakkavad meid mõjutama, Euroopa Liidu asjad? On meeletu hulk arengukavu, mis tehakse valmis ja pannakse kuhugi ära," imestab Kirjanen, oodates riigilt analüüsi.

Kümne aasta pärast, kui rahvaarv senises tempos kahaneb, napib tööjõudu, mille ennetamiseks peaks juba praegu samme astuma. Olgu selleks sotsiaalsüsteemi kokkutõmbamine või mõtlemine, kas tööjõudu sisse tuua Aasiast, Aafrikast või Ukrainast.

"Võib-olla need on poliitikutele ebameeldivad teemad, kuid nendega tuleb tegeleda, sest kui probleemid ühel päeval sülle potsatavad, on hilja," leiab Kirjanen, kelle rahvusvahelise ettevõtte edu ongi enim taganud oskus ette mõelda. Näiteks tänavu investeerib ettevõte asjadesse, mis toovad tulu kolme aasta pärast.

"Ettevõtjale on Eestis ettenähtavus ähmane: mina ei oska öelda, mis maks järgmisel aastal tuleb. See on üllatus. On kehv, et ei ole mudelit, mis aitaks rehkendada, kui palju meil järgmisel aastal ja viie aasta pärast raha vaja on ja kust see tulla võiks. Konflikt raha jagamishuvi ja rahahulga vahel muudkui käriseb."

Investorid ootavad sihti

Konkreetne pikaajaline plaan süstiks usaldust välisinvestoritesse, kelle raha meie ettevõtted vajavad. "Peaks rääkima konkreetselt pikaajalisest plaanist ning kinni peaks ka sellest pidama, mitte nii, et kolm kuud hiljem tehakse ristivastupidine otsus," viitab Kirjanen riigi muutlikule meelele, mis teeb investorid kartlikuks.

"Valitsuses olgu sotsiaaldemokraadid, reformierakondlased või vabaerakondlased, aga ettevõtteid ei tohi tõmmata päevapoliitikasse, muidu ei tulda Eestisse investeerima."

Kas Graanul Invest valis seega õige tee, laienedes teistele turgudele (Eestisse tuleb umbes üks protsent kogu toodangust)? "Jah, kui oleksime Eestis, siis täna me siin ei räägiks. Eestis ei ole halb äri ajada, siin on palju positiivset, aga peaksime mõtlema, mida saaks teha paremini, aga seda ei saa teada, kui pole mudelit, kust näeksime, millised protsessid ja millal meid mõjutavad," tõdeb Kirjanen.

Eesti tammub paigal

Veel võiks Eesti eeskuju võtta USAst, mille suursaatkond kutsus läinud aastal üle maailma 1600 ettevõtet Washingtoni, tutvustamaks Ameerikasse investeerimist. Kohal käis ka Graanul Invest.

"Ameerika näeb nii suurt vaeva, et kaasata investoreid. Konkurents on investeeringute pärast maailmas väga tihe, aga meie oleme rongist maha jäänud. Meil on Eestis tuhandeid analüütikuid, mina olen lihtne puiduärimees," muigab Kirjanen, "aga näen igapäevaelus, et reaalsus, milles elab meie poliitiline eliit ja kus ettevõtjad, on meeletult erinevad."

Haigutav lõhe kahe maailma vahel on kriisist alates vaid süvenenud. Kirjanenile meenub endise peaministri Andrus Ansipi tsitaat aastast 2008: "Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada."

Ansipi sõnad olid tema sõnul väga kõnekad. "Näitasid lõhet. Ettevõtted pidid koondama, aga riigi juhtivpoliitik ütles, et teda see absoluutselt ei huvita. Nii on vaid jätkunud. Poliitilisest debatist kuuled statistikast, mille järgi oleme kõiges absoluutses tipus, aga inimesed lahkuvad Eestist, rahulolematus ja maksud kasvavad," kirjeldab Kirjanen.

Ta lisab: "Kõige hullem, et paljud otsustajad arvavad, et kõik on hästi. Kui riigipead otsustavad midagi plaani põhjal ja eksivad, siis on see väga okei, aga on tükkmaad halvem, kui midagi ei otsustata, sest ei ole pikaajalist plaani ja ei taheta võtta vastutust. Valitsuses on noored mehed-naised, kes võiks mõelda tunduvalt avatumalt. Eestis võiks olla rohkem initsiatiivi."

Äri tehakse golfirajal

Stressi ja väsimust peletab Kirjanen golfi mängides, Ameerikas on see vajalik nipp äritegemiseks. "Äri teevad inimesed. Kui istud koosolekulaua taga, kus ühel ja teisel pool on kümme inimest, siis seal ei tehta kunagi äri. Golfi mängides on hea seda teha. Rahulik tempo, saab juttu ajada ja äripartnerit tundma õppida. Vahva mäng, soovitan," naeratab Kirjanen.

Kaks-kolm päeva nädalas välismaal tööasju ajav Kirjanen on reisimisega harjunud, kuigi on üks tüütu miinus. "Olen hommikuinimene, aga soovin igal hommikul kell neli, et vähem reisimist oleks," läheb Kirjaneni nägu taas naerule, mõeldes hommikutele, mil tuleb kell kuus lennukis olla. "Aga see, mida teen, meeldib mulle ja on põnev."

Kirjanen kasvatab abikaasaga kolme last. Selle aasta detsembris puhati koos lastega Tais, enne seda käidi laste koolivaheajal Dubais. "Mul ei ole endaga konflikti, kui olen puhkusel ja on vaja töömeilile või kõnele vastata. Ükski kristallkauss seetõttu ei purune," ütleb Kirjanen, püsides eraelu teemal napisõnaline, kuid tunnistab, et ei oota lastelt enda jälgedes sammumist. "Lapsed käivad oma teed. Kõik, mis neid tulevikus õnnelikuks teeb, on väga hea."CV

Raul Kirjanen

13.06.1976Abielus, kolme lapse isa

Haridus

1994-1998 Tartu Ülikooli õigusteaduskond1983-1994 Tallinna Inglise Kolledž (end. Tallinna 7. Keskkool)Töö1994-1995 Tallinna Tehnikaülikooli raamatupidamisosakond, assistant1995-1996 Hommikuleht, Tartu korrespondent1996-1999 Advokaadibüroo Heek, advokaadi abi, hiljem advokaat1999-2003 AS Tuulepargid, tegevjuht1999-2003 AS Hansa Graanul, nõukogu esimees2003- … AS Graanul Invest, asutaja ja tegevjuht2008- … Fulghum Graanul Inc. Company, juhatuse liige

Lisainfo

2003-2009 Niitvälja golfiklubi, president ja juhatuse liige2006-2009 Eesti Golfi Liit, juhatuse liigeAasta Ärimees 2015 finalistidViljar Arakas

Efteni Capitali juht ja üks omanik. Tema juhitud firmad on viimaste aastate jooksul jõuliselt Eesti, Läti ja Leedu ärikinnisvarasse investeerinud ning kasvatanud tänavugi ettevõtte varade mahtu enam kui veerandi võrra. Üks silmapaistvamaid tehinguid oli sel aastal ligi 50 mln euroga Tallinnas Radissoni hotelli ostmine.Eften Capital kerkis kiire kasvuga järgmise aasta veebruaris avaldatava Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete ehk Gaselli TOPi, grupi ettevõtetest Eften Kinnisvarafond (endine Eften Kinnisvara) võitis tänavu Äripäeva Kinnisvarafirmade TOPi.Raul Kirjanen

Euroopa suurima pelletitootja Graanul Investi juht ja üks omanik. Ettevõte on tänavu jõuliselt tegevust laiendanud ning investeerinud ajal, kui teised seda ei tee ning investeeringud aastakümnete madalaimas seisus. Graanul Invest ostis tänavu näiteks Läti suurima pelletitootja ning poole Eesti ühest suuremast metsaomanikust Roger Puit.

Äripäeva Rikaste TOPis oli ettevõtja tänavu 141,6 mln euroga kaheksandal kohal.Margus Linnamäe

Eesti võimsamaid ja mõjukamaid ettevõtjaid, ainuüksi talle kuuluva Magnumi kontserni aastakäive ületab 300 mln eurot. Lisaks viimastel aastatel ostetud meediaärile Eesti Meedia ja BNS on apteegi- ja kinnisvaraärimees jõuliselt ka veterinaarravimite ja lemmikloomakliinikute turule sisenenud. Lähiaastail võib talle kuuluv kaubamärk Pet City turust enam kui kolmandiku haarata.

Äripäeva Rikaste TOPis oli ettevõtja tänavu 146,7 mln eurose varaga seitsmendal kohal.Thomas Padovani

Tallinna magala korteris sündinud ning kolme aastaga Eesti edukaimaks firmaks kerkinud, internetis reklaamimüügilt teeniva AdCashi asutaja ja üks omanik. Ettevõte on mõne aastaga rajanud filiaalid üle maailma ning kavatseb tänavu töötajaskonda poole võrra kasvatada. Padovani tegeleb firma väärtuse miljardi dollarini kasvatamisega, mis viiks ettevõtte nii-öelda ükssarvede klubisse, kuhu kuuluvad miljardilise väärtusega idufirmad. Hetkel on neid ca 140.

Äripäeva Rikaste TOPis oli ta tänavu 46,7 mln eurose varaga 55. kohal.