Sutter: Graanul Invest võttis vastu tõsise väljakutse

Täna teatas Graanul Invest, et ostis Belgias elektrijaama, mis ehitatakse ümber pelletiküttele. Ümberehitamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 250 miljonit eurot.

„Langerlo elektrijaama projekt on meie ettevõtte arengus suur samm edasi. Oleme sarnaseid projekte otsinud juba paar aastat,“ sõnas Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen. Langerlo jaamale on eraldatud toetusmeede, et söe baasil töötavad katlad ehitataks ümber pelletite põletamiseks. Elektrijaama täiskoormusel töötamisel kasutab jaam 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas. Jaama ümberehitus kütuse vahetamiseks peab olema lõpetatud 2018. aasta sügiseks.

Sutter: logistiline väljakutse

Saksa pelletitootja German Pellets, kes veel 2013. aasta seisuga oli maailma suurim pelletitootja, andis sisse avalduse ettevõtte maksejõuetuks tunnistamiseks. Kirjanen leidis toona, et German Pelletsi maksejõuetuses on mänginud kõige suuremat rolli kolmas järjestikune soe talv Euroopas ja langevad kütuste hinnad maailmas. 

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri palvel avaldame tema kommentaari ka täismahus.

Sutter: projekti suurus on märkimisväärne

"Vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks on viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. Seda eelkõige põhjusel, et ümberehitamise kulud on võrreldes uue jaama ehitamisega mõõdukad, söe asemel biomassi kasutamine elektritootmiseks võimaldab vähendada 80 kuni 85% ulatuses CO2 emissiooni, investeering aitab kaasa varustuskindluse tagamisele ja tegemist on kõige odavama Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamise võimalusega.

Arvestades seda, et Belgial on hetkel ilmsed raskused 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamisega, on antud projekti näol tegemist väga olulise panusega Belgia energiatootmise portfelli. Kuigi meil ei ole antud hetkel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist selle jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus. Nimelt kavandas jaama endine omanik German Pellets vana ca 600 MW söejaama ümberehitamist ca 400 MW biomassi kasutavaks jaamaks, mis tähendab, et tegemist on maailmas suuruselt teise biomassi kasutava jaamaga.

Näiteks Auvere elektrijaama biomassi kasutamise võimsus on üksnes 135 MW. Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega.

Tänaste elektrituruhindade juures ei ole sellise investeeringu tegemine jätkusuutlik, seetõttu võimaldab Belgia valitsus projektile taastuvenergia toetust, mis garanteeritakse vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida. Tänase uudise valguses on aga ehk huvitavamgi analüüsida Graanul Investi äsjast vastuseisu kodumaise väheväärtusliku puidu kasutamisele Narva elektrijaamades taastuvelektri tootmise eesmärgil. Tegu on kahtlemata huvitava asjade pöördega, kus ettevõte, mis äsja seisis tugevalt selle vastu, et Eestis kasutataks väheväärtuslikku kohalikku puitu Narva jaamades elektritootmiseks, on nüüd tõenäoliselt ise asumas Eesti puidust toodetud pelleteid Belgias elektriks põletama."