• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,29%7 714,38
  • DOW 300,25%53 474,6
  • Nasdaq 0,26%26 359
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,06
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,29%7 714,38
  • DOW 300,25%53 474,6
  • Nasdaq 0,26%26 359
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,06
Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri algatusel valminud 315 miljardi euro suurune rahakraan avanes lõpuks ka Eestile, andes ettevõtetele võimaluse saada laenu suurema riskiga projektidele.
Euroopa Investeerimispanga asepresidendi Jan Vapaavuori sõnul on riskirahale kandideerimise aluseks hea äriplaan.
  • Euroopa Investeerimispanga asepresidendi Jan Vapaavuori sõnul on riskirahale kandideerimise aluseks hea äriplaan.
  • Foto: Bloomberg
Täna allkirjastavad Euroopa Investeerimispanga (EIB) asepresident Jan Vapaavuori ja KredExi juhataja Lehar Kütt kaasgarantiiprogrammi COSME lepingu. See tähendab, et kui KredEx edaspidi ettevõtluslaene käendab, kaetakse COSME programmist pool nende kahjudest. Küti sõnul on see KredExile nagu edasikindlustus.
„See võimaldab KredExil laenude käendamisel võtta rohkem riski ja kui KredEx saab võtta rohkem riski, siis ka pangad saavad tänu meie käendusele võtta rohkem riski,“ selgitas Kütt. „Sellest võidavad eelkõige kiiresti arenevad ettevõtted, väikeettevõtted, alustavad ettevõtted ja ka juba tegutsevad ettevõtted, kelle endal ei ole piisavalt tagatisvara laenu saamiseks,“ lisas ta.
Ettevõtjate seisukohalt ei ole see muutus KredExi juhi hinnangul väga märgatav, kuna laene on asutus ennegi käendanud. Otsest mõju tunnevad Küti sõnul need, kes teevad riskantsemaid projekte, näiteks innovaatilisemad ettevõtted.
Tasub teada
EFSI ehk Junckeri plaan
Peamine vahend, mille kaudu avalik ja erasektor investeerivad kolme aasta jooksul kogu Euroopa Liidus vähemalt 315 miljardit eurot.
EL eraldab laenugarantiideks 16 miljardit eurot ning Euroopa Investeerimispank (EIB) eraldab 5 miljardit eurot, mille põhjal kujuneb Euroopa Strateegiliste Investeeringute fond EFSI.
Võtab kanda osa erasektori investeeringute riskist, üritades selle hoovaga võimendada fondi 21 miljardit eurot erakapitali kaasamisega 315 miljardiks euroks.
Eesmärk on uute töökohtade loomine ja majanduskasvu kiirendamine Euroopas.
Projektidele luuakse üleeuroopaline platvorm, et need oleksid investoritele nähtavad.
EFSI vahendid tehakse Eestis kättesaadavaks eelkõige KredExi kaudu.
Kui palju projekte ja millistest riikidest on juba Junckeri plaanist rahastust saanud?
Siiamaani on Euroopa Investeerimispanga nõukogu kiitnud heaks 42 projekti, mida EFSI alt rahastada. Neile kulub üle 5,5 miljardi euro. 13 projekti on saanud allkirjad.
Geograafiline ulatus on üsna lai, Põhja- ja Baltimaade piirkonnast jäävad sinna Soome ja Rootsi. Meie ootejärjekorras on projekte kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest, ka Eesti lähiümbrusest, kust mõni projekt võib EFSist ka raha saada. Kuid meil ei ole paigas ühtegi piirangut riikidele, pank analüüsib pidevalt kõiki ELi riikide turge ja otsib sobivaid projekte. Julgustame kõiki pakkuma meile oma elujõulisi projekte, mis vajavad rahastust.
Millist nõu annate neile, kes soovivad Junckeri plaanist raha taotleda?
Projektid peavad olema rahaliselt, majanduslikult, tehniliselt ja keskkondlikult kindlad ja vastaspool peab olema panga silmis usaldusväärne. Igaüks, kes soovib kandideerida, peaks tegema seda kohe, kui tema projekti ettevalmistus jõuab piisavalt kaugele. Meil ei ole ühtegi spetsiifilist kandideerimisavaldust, tugev äriplaan loob hea aluse edasiseks analüüsiks ja aruteluks. Meil on Helsingis kontor, mis katab ka Eesti turgu, seega julgustan esialgu ühendust võtma sealse meeskonnaga.  
Miks on teie hinnangul EFSI oluline?
Euroopa üks probleeme majanduslikul tasandil on investeeringute puudus. Raha on küll olemas – vaadake kas või Euroopa Keskpanga negatiivseid intressimäärasid –, kuid investorid on praegu väga ettevaatlikud, seega pole erilist isu riskide võtmise järele. Samal ajal hakkab Euroopa innovatsiooni mõttes USAst ja Jaapanist maha jääma. Need kaks probleemi on omavahel seotud, sest innovatsiooni rahastamine on alati palju riskantsem investeering. EFSI saab mõlemale probleemile tähelepanu pöörata, kuigi see pole kindlasti maagiline lahendus, mis kõrvaldab ühekorraga kogu probleemi.
Tänu Euroopa Komisjoni garantiile oleme võimelised tegema rohkem kõrgema riskifaktoriga tehinguid. Seetõttu näevad nüüd ilmavalgust just need projektid, mis ei oleks muidu raha saanud, kuna keegi ei julge riski võtta. Junckeri plaaniga saame võtta juhtpositsiooni ja öelda „me leiame, et see on hea projekt ja me toetame seda“, selle mõttega, et erainvestorid hiljem liituvad.

Seotud lood

Uudised
  • 09.06.16, 21:48
Katainen: Junckeri plaanis pole raha kõige tähtsam
Rahapuudust Euroopas ei ole, intressimäärad on nullis või miinuses, kuid investeeringud on aastas ikka 200-300 miljardi euro võrra allpool ajaloolist trendi.
Uudised
  • 08.12.16, 11:07
Eesti võttis 400 miljoni eurose laenu
Euroopa Investeerimispank (EIB) ja Eesti rahandusministeerium allkirjastasid lepingu Eesti riigile 400 miljoni eurose laenulimiidi eraldamise kohta, avaldas Euroopa Investeerimispank pressiteates.
Uudised
  • 08.12.16, 06:30
Junckeri fond võtab Eestis ilmet
Eile allkirjastati Tallinnas esimese suure infrastruktuuri projekti rahastamine Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri järgi nime saanud Junckeri fondi toetusel.
Uudised
  • 02.06.16, 11:42
Väikefirmadel uus võimalus laenu saamiseks
Swedbanki ja Euroopa Investeerimisfondi vahel sõlmitud kokkuleppe tulemusena saavad ligikaudu 3000 Balti riikide väikest ja keskmist ettevõtet investeerimiseks kokku 165 miljoni eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.08.26, 06:00
Preses Nama Kvartālsi ärikeskus täitub jõudsalt uute üürnikega
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele