Eesti flirdib mõttega kehtestada veel üks maks

FinanceEstonia nõukogu liige, Inbanki ühe asutaja Priit Põldoja sõnul on finantstehingute maks laiem mure kui vaid finantssektori peavalu. „Finantsvaldkond on majanduse vereringe, mis võimaldab kommertsil toimida. Ükspuha, mis maks sellele peale pannakse, on see tegelikult maks kogu majandusele,“ selgitas ta. Põldoja lisas, et finantstehingute maksustamine ei aita mitte kuidagi majanduse arengule kaasa. „Samuti paneks see need riigid, kus maks kehtestatakse, teistega võrreldes ebasoodsasse olukorda,“ märkis ta.

FinanceEstonia ja Ameerika Kaubanduskoja pöördumises kirjutati, et seni on finantstehingute maksu kehtestamise soovi avaldanud 11 Euroopa Liidu liiget, ent paljud on selle maksu vastu – teiste seas ka Eestit ümbritsevad Rootsi, Soome, Taani, Poola, Läti ja Leedu. See tähendab, et maksu pooldamine tooks Eesti majandusele kahju, kuna oleks regioonis ainus selle maksuga riik. Tehingud liiguksid lihtsalt teistesse liikmesriikidesse, sest plaanitavat maksu ei ole võimalik ettevõtetel enda kuludesse kanda.

Kehv mõju kogu Euroopale

Pöördumises on kirjas, et konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks finantstehingute maks kehtestada kas kõigis 27 Euroopa Liidu riigis või siis mitte üheski. Suurim risk on see, et Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi, kuna finantseerimiskulud suurenevad ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse. See tähendab, et börsidel, varahaldusfirmadel ja muudel kauplemisplatvormidel on hallata vähem raha ning seetõttu ka vähem võimalusi investeerida ja uusi töökohti luua.

Alla kirjutanud organisatsioonid on veendunud, et FTT tehingute maksustamise kava tekitab Euroopa Liidu turuosaliste hulgas üleüldist ebakindlust ja mõjutab Eestis investeerimisotsuste tegemist. Paljud väärtpaberite kauplemiskeskuste ärid võivad uksed sulgeda või kontori Eestist ära viia. Näiteks oleks reaalne oht, et Eesti turul kannataksid tugevate majanduslike raskuste käes Admiral Markets ja NASDAQ Tallinna Börs.

Eesti Pank jagas valitsusele soovitusi

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on finantstehingute maksu tõhususe seisukohast tähtis, et see kehtestataks samadel alustel kõigis suuremates finantskeskustes globaalselt ja Euroopa tasemel terves Euroopa Liidus. Nimelt on kauplemine finantsturgudel äärmiselt mobiilne tegevusala ning maksustatav tegevus võib vastasel juhul lihtsasti regulatsiooni ulatusest välja kolida. Seetõttu on Mülleri sõnul Eesti Pank valitsusele soovitanud taolise maksu kehtestamise soovi korral maksubaasina käsitleda vaid olemuselt spekulatiivse lühiajalise kauplemisega seotud tehinguid ning mitte maksustada pikema horisondiga investeerimistegevust. Seda eelkõige lähtudes arusaamast, et täiendav maksukoorem jääks vastasel juhul lõppinvestoritest säästjate ja pangaklientide kanda, mitte pankade või muude vahendajate kanda.

Müller lisas, et kui Eesti kehtestaks ainsa riigina lähiregioonis finantstehingute maksu, siis tõenäoliselt oleks selle kogumõju majandusele pigem negatiivne. „Teenitav otsene maksutulu tulenevalt Eesti väärtpaberituru väiksusest jääks ilmselt marginaalseks, kuid maksu võimalik negatiivne efekt võib avalduda pärssiva mõjuna finantssektori ettevõtete arengule,” selgitas ta. Finantstehingute maksu mõju täpsem määratlemine nõuab Mülleri sõnul aga spekulatiivsete eelduste tegemist ja Eesti Pank ei ole selle kohta numbrilist analüüsi koostanud.