Riik peaks leidma raha e-raamatu laenutushüvitiseks

Intervjuus Äripäevale ütles Tallinna Keskraamatukogu teenindusjuht Triinu Seppam, et kirjastajate keelu põhjus on lihtne. Kui raamatukogu laenutab e-raamatu välja, siis autor selle eest laenutushüvitist ei saa, sest e-raamatute laenutusele riigieelarvest makstav laenutushüvitis ei laiene. 

ELLU on olnud avatud 2012. aastast. Kui palju ELLUs praeguseks e-raamatuid on?

1. detsembri hommikul oli ELLUs laenamiseks 1337 e-raamatut, sh 220 n-ö tasuta e-raamatut. E-raamatute arv võib suureneda või väheneda, sõltuvalt sellest, kas raamatukogu ostab nimetusi juurde või saavad mingil nimetusel litsentsid otsa. Litsentsid on n-ö eksemplarid – ühte e-raamatu litsentsi saab kasutada üks inimene korraga, nt kui oleme ostnud kolm litsentsi, saab e-raamatut lugeda kolm inimest korraga. Uusi litsentse ei pruugi alati olla võimalik juurde osta – sõltub autoriõiguste omajatest, kes võivad otsustada, et uusi litsentse raamatukogule ei müü, ja ka raamatukogu eelarvest.

Miks raamatute autorid e-raamatute laenutuselt laenutushüvitist ei saa?

Autorihüvitusfond, mille eesmärk on autoritele ja autoriõiguste omajatele laenutushüvitise maksmine ning mida rahastab riik, hüvitab praegu ainult paberkandjal raamatute laenutuse.Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiv ütleb, et raamatute laenutusõigus on üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele.

Seetõttu on loodud laenutushüvitissüsteem ainult paberkandjal raamatute kohta, e-raamatuid peetakse teenuseks. Direktiiv muidugi ei ütle, et riik ei võiks välja töötada laenutushüvitissüsteemi e-raamatutele. Küsimus paistab Eestil olevat pigem rahas, riigil tuleks leida lisavahendid autoriõiguste omajatele hüvitise maksmiseks.

Millised kirjastused on teatanud, et nemad oma raamatuid laenutusse ei anna?

Kirjastused, kellelt me ei ole seni saanud nõusolekut ühegi küsitud e-raamatu ELLUsse ostmiseks, on näiteks Sinisukk, Pikoprint ja Ersen.

Ainuke kirjastus, kes on otse välja öelnud, et saame nende e-raamatud osta kindla aja möödumisel ilmumisest (antud juhul ca aastase ooteajaga), on Petrone Print. Teiste kirjastuste põhimõtteid me ei oska kommenteerida.

Milline oleks lahendus, millest kõik osapooled võidaksid?

Raamatukogudel peaks olema võimalus kõiki ilmunud e-raamatuid kohe laenutamiseks osta. Selleks oleks vaja muuta seadusandlust, ka Euroopa Liidu tasandil, et autoriõiguste omajad ei saaks keelduda e-raamatuid raamatukogudele müümast.

Kindlasti tuleks langetada e-raamatute käibemaksu 20%-lt sarnaselt raamatuga 9%-le. Riik peaks tagama autoritele hüvitise sarnaselt paberkandjal raamatutega ka e-raamatute laenutustelt. Meie ettepanek oleks, et laiendada “tühja kasseti” tasu seadmetele, millega on võimalik e-raamatut lugeda, nagu arvuti, iPad, e-luger, mobiiltelefon jms, ja tulu suunata Autorihüvitusfondi, et saaks ka e-raamatute laenutust õiguseomajatele hüvitada.