Eesti toodab pagulastele

Värva on nõus pagulasi palkama, eelistatult siis, kui neil oskusi on. „Aga eks kõik sõltub inimese suhtumisest. Kõik on kunagi nullist alustanud. Kui suhtumine on positiivne ja tahtmine olemas, siis saab õppida kelleks iganes. Õpetame ka oma ettevõttes inimesi välja,“ lisas ta.

Tekstiilitootjale Wendrele saabusid tellimused juba kevadel, kui pagulasvool hoogustus. Praeguseks on Wendrel kaks klienti Saksamaalt ja üks Rootsist. “Viimastel kuudel on asi väga suureks läinud, uued tellimused tulevad järjest peale,” lausus Wendre juht Vahur Roosaar, pidades silmas mitmekümnetuhandelisi komplekte.

Saksamaa ja Rootsi firmad ostavad odavaid patju, tekke ja madratseid, mille valmistamiseks ei ole kasutatud väga kvaliteetset kangast ja kallist tehnoloogiat. Üks padi maksab umbes 2 eurot, tekid jäävad 5-6 euro ringi. “Hinnad on väga täpselt ette antud, mingit megakasumit ei ole. Tavapärane projekt. Teenime mõõduka kasumi.”

Kui augustis oli Wendrel pagulastega seotud tellimuste käive umbes 150 000 eurot, siis septembris juba üle 400 000 euro, oktoobris peaks number ületama 500 000 eurot. „Edasise kohta on raske öelda, aga vaadates Euroopasse saabuvat pagulastulva, vajadus nende toodete järele kuhugi ei kao,“ märkis Roosaar.

Wendre nõukogu esimees Peter Hunt nentis, et pagulastele minev toodang olulist rolli ettevõttele ei mängi. “See on väga väike osa. Need kogused on ühe päeva toodang. Täna teeme päevas 20 000-25 000 tekki ja 35 000 patja,” ütles ta.

Kiire reaktsioon

Puit- ja moodulmajade tegijad ei ole erinevalt tekstiilifirmadest tellimusi täitma hakanud. „Päringuid on palju tulnud, aga keegi ei ole ühtegi lepingut lukku löönud. Mida kiiremini suudavad meie tootjad reageerida, seda kasumlikumalt on võimalik seda realiseerida. Ei tohi ära unustada, et peale meie on tugev puitmajatööstus nii Saksamaal kui Rootsis, tegelikult on kõva konkurents ka Rumeenias, Bulgaarias ja Poolas, kus tambitakse hinnaga,“ rääkis puitmajaliidu juhatuse liige ja puitmaju tootva firma Matek juht Sven Mats, kes on siiski lootusrikas. „Kui Eesti tootjad suudaksid seljad kokku panna, siis suudaksime suuremaid asju kiiremini teha ning korralikku kasumit teenida.“

Päringutes ei rõhuta odavale hinnale, vaid kiirele tootmisele. Saksamaale tahavad ettevõtted püsti panna sotsiaalmaju, näiteks on räägitud 20 000ruutmeetrisest projektist. „Päringuid on tulnud pisikeste külakeste ja linnakute kohta. Pakkumisi üritame kokku panna nelja firmaga,“ avaldas Mats. „On kliente, kes on tulnud ja öelnud, et müüge järgmise viie aasta maht ära, aga juturääkijaid on palju ning me ei saa teisi kliente unustada. Nelja firma peale aga saaks mahtusid manageerida.“