Rootsi päevaleht näitab Eestile peeglit

Artikkel algab kirjeldusega Vao pagulaskeskuse süütamisest ning selle elanike üleelamistest. „Minu tütar ei julge pärast seda enam üksi magada,“ räägib nelja-aastase tütre ema. Pakistanist pärit mees on resigneerunud – pagulasi ei salli keegi kuskil. Seda on ka Vao asukad kogenud korduvalt, süütamine pole sugugi esimene rünnak.

Vao kaudu jõuab autor poliitikuteni – mootorratturite „toetusaktsioonil“ Vao elanikele oli kohal ja pagulaste vastu allkirju kogumas Kristiina Ojuland, Eesti üks tuntumaid poliitikuid. Endine välisminister (Eesti Euroopa Liitu astumise ajal) ja Euroopa Parlamendi saadik, kes parteist pettuse pärast välja heideti.

„Nüüd püüab ta jätkata uue parteiga oma poliitilist karjääri sellega, et ässitab pagulaste vastu viha,“ pole autor kitsi, trükkides ära ka Ojulandi värvikad väljaütlemised neegriküsimusest ja valge rassi kaitsest.

Lehe jaoks on siiski olulisem ja märgilisem muutus hoopis see, et Eesti valitsus on lõpuks astunud suure sammu pagulaste vastu sõbralikuma suhtumise suunas. Meenutatakse, kuidas endine Euroopa Komisjoni asüüli- ja migratsiooniküsimustega tegelenud volinik Cecilia Malmström püüdis Eestit veenda oma tõrjuvat hoiakut muutma. „See riik, kust 1940. aastatel olid kümned tuhanded inimesed sunnitud sõja ja rõhumise eest põgenema – kuidas said sellise riigi juhid aasta aasta järel keelduda mõnele sajale kvoodipagulasele kaitset pakkumast,“ ei mõista artikli autor.

Nüüd on Eesti teatanud valmisolekust 400-500 pagulast vastu võtta, kuid soovib valida, kes riiki pääseda võivad. Oodatud on pigem kristlased, hirm moslemite ees on tuntav, viitab DN siseminister Hanno Pevkuri intervjuule ajalehes Postimees. Teema ise on aga kogu riigis valla päästnud tigeda debati. Ning kui peaminister Taavi Rõivaselt augustis Arvamusfestivalil küsiti, kas Eesti on tolerantne riik, tõstis peaminister punase kaardi. Ei. Ja ütles hiljem: „Me oleme avatud innovatsioonile, kuid me peaksime olema rohkem avatud inimestele, kes pole täpselt sellised nagu meie.“

Taak nõukogude ajast

Leht kirjeldab ka pagulastega rohkem kokku puutuvate inimeste suhtumist. On juttu ehitusmeistrist, kes põlenud pagulaskeskust remondib. Tema leiab, et eestlaste vaenulikkus võib olla tingitud omaaegsest okupatsioonist. Et nüüd okupeerivad meid Aafrika põgenikud. „Mina nii ei mõtle,“ ütleb ta. „Kuid paljud eestlased mõtlevad.“

Artikli autor annab rootslastele kiire meeldetuletuse Nõukogude Liidu okupatsiooni ajast, küüditamistest ja massilisest sisserändest, mille tagajärjel elab Eestis praegu suur venekeelne vähemus, kelle lojaalsuses kaheldakse. Nüüd on põgenikest saanud uus vaenlane, kellega on seotud palju eelarvamusi ja irratsionaalseid hirme.