Soss-seppi leidub ka kindlustus­turul

Paraku on nõrku tegijaid igas valdkonnas, nii ka kindlustusturul, ja lõppvastutus, et kindlustuskate on piisav, lasub kliendil endal.

Äripäeva portaali kinnisvarauudised.ee korraldatud kindlustuskonverentsil arutasid suurklient ning kindlustusseltside ja kindlustusmaaklerite esindaja selle üle, kas kindlustuskaitset on mõistlik osta otse kindlustusseltsist või tasuks selle saamiseks kasutada kindlustusmaakleri abi.

Omniva finantsarendusjuhi Argo Serveti sõnul tasub hinnata, kas ettevõttes on piisavalt pädev inimene, kes suudaks kindlustusvaldkonnas kompetentne olla. “Meilt küsitakse pidevalt, kas saaksime ilma maaklerita hakkama. Minul, kes ma tegelen olude kokkusattumusel juba seitse aastat oma ettevõttes kindlustusteemaga, see pädevus puudub,” tunnistas Servet. “Seega on teema, kas kasutada maakleri abi või mitte, minu jaoks ammendatud,” lisas ta.

Jesse sõnul on paraku nõrku tegijaid igas valdkonnas. “Soss-seppi on isegi advokaatide seas, sellest ei pääse ka kindlustusvaldkond,” märkis ta. Lõppvastutus, kas kindlustuskate on piisav, lasub tema sõnul siiski kliendil endal, kes peab hindama oma riske ja vara ning neid kindlustajatele kirjeldama.

Klient võiks Jesse sõnul kindlustaja valimisel lähtuda ka sellest, kas kindlustusselts on kindlustusseltside liidu liige või mitte. Liikmelisus annab garantii, et probleemide korral on olemas lepitusorgan, mille poole pöörduda.

Jesse sõnul kiputakse kindlustusteenusest rääkides enam rõhutama hinda, aga tegelikult on oluline, et klient saaks oma vajadustele vastava teenuse.“Kui kindlustatud varaga peaks midagi juhtuma, siis vaadatakse teenuse sisu, mitte hinda. Kindlustusteenuse hind on seega  teise­järguline, ehkki loomulikult oluline faktor,” nentis ka Servet.

Kas kindlustuskahju hüvitatakse käibemaksuga või ilma?

Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuga või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema.

Kindlustusseltside liidu juristi Jüri Aava sõnul tuleb kindlustusjuhtumite puhul silmas pidada nende seost käibemaksuga.

Aava sõnul kerkis kindlustuskahjude hüvitamisel käibemaksu probleem 2010. aastal. 2009. aasta lõpus leidis Tallinna ringkonnakohus, et kui hävinud või kahjustatud objekti remondi tellib kannatanu ise, on tal õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

“Kindlustusandjad järeldasid sellest, et käibemaks ei ole kahju osa, ning kuna kannatanul on üldjuriidilistest põhimõtetest tulenev kohustus kahju vähendada, võib kindlustusandja käibemaksukohustuslasest isikule kahju hüvitada ilma käibemaksuta,” rääkis Aava.  

Kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kannatanu jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud ja isikult võis seda toimingut mõistlikult oodata.

Vabatahtliku kindlustuse puhul tuleb kahju hüvitada koos käibemaksuga, kui kannatanu on füüsiline isik või juriidiline isik, kes pole käibemaksukohustuslane. Ilma käibemaksuta võib hüvitamine tulla kõne alla üksnes käibemaksukohustuslasest kannatanu puhul.

“Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuga või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema,” andis Aava nõu. Tema sõnul ei piisa, kui ilma käibemaksuta hüvitamine on peidetud kindlustusandja üldtingimustesse, käibemaksukohustuslasel on ikkagi õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga.

Aava tõi näiteks 2012. aasta riigikohtu otsuse, mis käsitles juhtumit põleva hoonega. “Kindlustusjuhtumi toimumise korral peaks kehtima eeldus, et kindlustusvõtja taastab hävinud ehitise. Taastamistööde puhul tuleb tasuda käibemaks,” tsiteeris Aava otsust. “Siiski jättis riigikohus ühe augu,” lisas Aava. “Nimelt, kui kannatanu ei asu oma vara mõistliku aja jooksul taastama, võib kindlustusandja esitada tagasinõude alusetu rikastumise sätete alusel.”

Autor: Eva Kiisler, toimetaja