Jääb üle üksnes rahatrükk. Õnneks võib hetkel seda instrumenti suhteliselt riskivabalt kasutada, sest inflatsiooniohtu, kui rääkida tarbijahindadest, ei ole kuskil näha. Samas ei või me siin endale siiski illusioone teha. Ülemäärane rahatrükk ei lõpe kunagi hästi ja ei ole ette teada, kas
EKP suudab rahatrüki reelt maha astuda enne, kui kiirus on ohtlikult suureks muutunud. Seega rahatrükk võib küll jätkuda, kuid alaliseks ta vaevalt muutuda saab.
Rahatrüki mõjust rääkides tuleb arvestada sellega, et majandus on endast suurema, sotsiaalmajandusliku supersüsteemi allsüsteem ja seetõttu sõltuv peale majanduses toimuva ka inimeste meelestatusest, kahtlustest, uskumustest jne. Peame arvestama, et rahatrükk ei mõjuta majandust üksnes otseselt, vaid ka läbi inimeste/ettevõtjate kindlustunde, usu institutsioonidesse, usu sellesse, et valitsused jälgivad olukorda ja on vajadusel valmis otsustavalt tegutsema.
Kuigi Euroopa majanduspoliitika pole olnud nii tulemuslik kui USA oma, oleme me siiski tänu kasutatud meetmetele oma majanduskasvu halvenevas keskkonnas siiski mõnevõrra kiirendada suutnud. Ka peame Euroopa majanduspoliitika tulemuslikkuse hindamisel arvestama, et USA on saavutanud võrreldes Euroopaga parema seisu ka seetõttu, et tänu sellele, et ta on riik, on ta saanud kasutada neidsamu meetmeid kui Euroopagi, palju kiiremini ja jõulisemalt.
Eesti on senisest rahatrükist võitnud peaasjalikult seeläbi, et hetkel on Euroopa majandus, pangad ja ettevõtjad mõnevõrra paremas seisundis kui nad ilma rahatrükita oleks olnud.“